Lääne-Saaremaa on Eesti üks looduslikult rikkamaid piirkondi: siin on saare kõrgeim koht, Baltimaade vanim kaitseala, liigestatud rannik sadade laidudega ja kõrged pangad. Selles juhendis koondame peamised paigad, mida Lääne-Saaremaal avastada, ning selgitame nende tausta. Faktid pärinevad allpool toodud allikatest.
Saaremaa lühidalt
Saaremaa on Eesti suurim saar. Selle pindala on 2683 km² ning Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel on see suuruselt neljas saar Läänemeres. Rannajoone pikkus on ligikaudu 874 km. 2020. aasta seisuga elas saarel 31 435 inimest. Kuni 18. sajandini kutsuti saart eesti keeles ka Kuresaareks, saksa ja rootsi keeles on selle nimi Ösel.
Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar, kuid lääneosas kerkivad jääservamoodustised – Lääne-Saaremaa kõrgendik ja Sõrve kõrgendik. Saare aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud lubjakivid, merglid ja dolomiidid. Saar kerkib merest umbes 1,5–2,5 mm aastas, põhjaosa kiiremini kui lõunaosa.
Viidumägi ja Viidumäe looduskaitseala
Saare kõrgeim koht Viidumägi ulatub 58,8 m üle merepinna. Selle ümbruses Saaremaa edelaosas asub 1957. aastal haruldaste taimede ja taimekoosluste kaitseks loodud Viidumäe looduskaitseala pindalaga 18,7 km². Piki kaitseala kulgeb kuni 18 m kõrgune ja kohati 25–30-kraadise nõlvaga Antsülusjärve astang, mille jalamile on tekkinud allikasood.
Kaitsealal on umbes 700 liiki soontaimi, neist 58 on kaitse all, sealhulgas ainult Saaremaal kasvav saaremaa robirohi. Viidumäel kasvab ka saaremaa sõrmkäpp ja elab saaremaa tondihobu. Haruldased on tammealusmetsaga männikud, mis ei vasta praegustele kliimaoludele. Lääne-Saaremaa on Eesti kõige liigirikkam ala.
Vilsandi rahvuspark
Saare lääneranniku ees laiub Vilsandi rahvuspark – Baltimaade vanim kaitseala. Sellesse kuulub ligi sada saart, kogu ala hõlmab 485,9 km², millest veeosa on 393,5 km². Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest 112 võib kohata pesitsemas; arvukaim on hahk üle 4000 paariga. Rahvuspargi külastuskeskus avati 1997. aastal Loona mõisas. Põhjalikumalt kirjutasime rahvuspargist loos Vilsandi rahvuspargist.
Lümanda ja Eesti läänepoolseim vald
Lümanda vald oli Eesti läänepoolseim vald. Selle rannajoon on tugevalt liigestatud ja koos arvukate laidudega vähemalt 75 km pikk. 2014. aastal ühines Lümanda Kaarma ja Kärla vallaga Lääne-Saare vallaks, mis 2017. aastal liitus teiste Saaremaa omavalitsustega Saaremaa vallaks. 2025. aastal sai Lümanda kogukonnast osavald.
Lümanda küla kandis 1977. aastani nime Aleviku küla. Külas asuvad Lümanda Põhikool, raamatukogu ja EAÕK Issanda Muutmise kirik. Ajalooliselt kuulus küla Kihelkonna kihelkonda, kus 1254. aastal oli Väike-Kihelkonna keskuseks Lümanda piiskopimõis. Endise valla aladele jäävad näiteks Atla, Karala, Kuusnõmme, Kotlandi ja Viidu küla ning järved nagu Kaabna, Nonni ja Suursilm.
Kihelkonna
Kihelkonna alevik asub Kihelkonna lahe ääres, 33 km kaugusel Kuressaarest. Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228. aastal nimega Kirchspiel Kiligunde ja kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel. Alevikus on üle 300 elaniku ning seal asuvad Kihelkonna Mihkli kirik ja laululava. Rohkem loe loost Kihelkonna kihelkonnast.
Panga pank
Saaremaa põhjaranniku läänepoolses osas, Panga küla lähedal asub Panga pank ehk Mustjala pank. Selle ulatus on umbes 2,5 km ning kõrgeimas kohas on see 21,3 m kõrge, mis teeb sellest Saaremaa ja Muhu põhjaranniku kõrgeima panga. Pangal asub Panga tulepaak. Panga pank on looduslik pühapaik, kus on tähistatud karusepäeva; rahvajuttude järgi tõugati sealt igal aastal merejumalale ohver alla, et veevalitseja teisi õnnetuse eest hoiaks.
Ninase
Põhjarannikul asub ka Ninase küla Ninase poolsaarel. Külas on Ninase pank, Soobkand ja Säinaauk ning Küdema lahe ääres Saaremaa sadam. Küla järgi on nime saanud siluri Jaani lademe Ninase kihistik.
Kuressaare piiskopilinnus
Saaremaa ainus linn ja Saaremaa valla keskus on Kuressaare. Linna merepoolses servas asub Saare-Lääne piiskoppide 13. sajandil rajatud linnus. Esimene kirjalik teade linnusest pärineb 1381. aastast, mil valmis hiljemalt ka praegune konvendihoone. Konvendihoone külje pikkus on 43 m ja kaitsetorni Sturvolti kõrgus 37 m. 1559. aastal müüs piiskop Johannes V oma valdused taanlastele ning 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsi valdusse.
Tänapäeval asub linnuses Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon. Selle loodusosakond avati 1993. aastal ja Saaremaa ajalugu aastail 1939–1949 tutvustav osa 2005. aastal. Lõunabastioni Püssirohukeldris on suvehooajal avatud 1941. aasta kommunistlikku terrorit kajastav näitus.
Linnuse kindlustused ja saare nimed
Tulirelvade arenedes tugevdati ka Kuressaare linnust. 14. sajandi lõpust 15. sajandi alguseni rajati uus 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür ning põhjabastionil paiknev võimsaim suurtükitorn pärineb 1470. aastatest. Hiljem rajasid taanlased muldvallide ja bastionide süsteemi, mida ümbritses umbes 30 meetri laiune mereveega täituv vallikraav.
Lennart Meri on esitanud hüpoteesi, et Saaremaa oli Thule – saar, mida Vana-Kreeka maadeuurija Pytheas kirjeldas 4. sajandil eKr ja mida paljud antiikaja kartograafid pidasid maailma põhjapoolseimaks paigaks.
Järved ja taimestik
Saaremaal on umbes 80 järve, millest enamik on maakerke tõttu merest eraldunud madalad rannajärved. Kõige rohkem, ligi 20, on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Suurim on Kuressaare lähedal paiknev Mullutu-Suurlaht. Saarel kasvab üle 900 taimeliigi ehk umbes 80% Eestis kasvavatest, sealhulgas jugapuu, luuderohi ja tuhkpihlakas. Iseloomulikud on kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ja allikasood.
Kuidas retke planeerida
Lääne-Saaremaa retke saab ühendada Kuressaare linnusega ning Viidumäe ja Vilsandi kaitsealadega. Kaitsealadel kehtivad piirangud: näiteks Harilaiu poolsaarel ei tohi Keskkonnaameti nõusolekuta mootorsõidukiga parklast kaugemale sõita. Mererannas ja paadiga liikudes tasub eelnevalt vaadata ilmaprognoosi; tuule tugevuse mõõtmisest kirjutasime loos Pärnu lahest ja Beauforti skaalast.