Rubriik: Laenud

Kodulaenu ja hoiuse puhul on oluline mõista, kuidas intress aja jooksul koguneb. Selles loos selgitame liitintressi põhimõtet ja seda, miks see on oluline nii säästjale kui ka laenuvõtjale.

Mis on liitintress

Liitintress arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud varasemate perioodide intressidelt. See tekib, kui intress reinvesteeritakse, mitte ei maksta välja. Lihtintressi puhul varasema perioodi intressi põhisummale ei lisata ja liitintressi efekti ei teki.

Valem

Liitintress arvutatakse valemiga P′ = P(1 + r/n)^(nt), kus P on algne põhisumma, r intressimäär, n intressi arvutamise sagedus aastas ja t aeg. Näiteks kui hoiustada 1500 eurot 8% aastaintressiga ja liita intressi kaks korda aastas, on summa nelja aasta pärast ligikaudu 2052,85 eurot.

Einsteini tsitaat

Albert Einsteinile omistatakse sageli ütlust, et liitintress on kaheksas maailmaime – kes sellest aru saab, teenib seda, kes ei saa, maksab seda. Tõendeid, et Einstein seda tegelikult ütles, ei ole.

Seos Euriboriga

Eestis on ujuva intressiga eluasemelaenude intress tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga. Euribori arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste kohta tähtajaga kuni 12 kuud.

Liitintress säästjale

Tähtajalise hoiuse intress on seda suurem, mida pikem on tähtaeg ja suurem summa. Kui intressitulu jäetakse hoiusele või investeeritakse uuesti, hakkab liitintress tööle.

Investeerimisfondid ei jaga tulu välja, vaid reinvesteerivad selle, mistõttu kajastub liitintressi mõju osaku puhasväärtuse kasvus. Mida varem säästmisega alustada, seda kauem saab liitintress toimida. Laenu puhul on loogika vastupidine: tasumata intress, mis lisandub võlale, kasvatab maksete summat.

Liitintressi mõju on seda suurem, mida sagedamini intressi arvutatakse: kui intressi liidetakse igakuiselt, kasvab summa veidi kiiremini kui kord aastas liitmisel.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Mis on Euribor ja kuidas see tekkis; Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale; Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid.

Kasulik teada

Säästja jaoks töötab liitintress kasuks, kui tulu jäetakse kasvama. Laenuvõtja jaoks on oluline jälgida, et tasumata intress ei koguneks, sest see suurendab võlga.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas arvutatakse euribori määra, kiirlaenud ja Euribor, kiire laen.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

• Vikipeedia: Liitintress
• Vikipeedia: Euribor

Euribor on intressimäär, mis mõjutab enamiku Eesti kodulaenude makset. Selles loos selgitame, mis on Euribor, kuidas seda arvutatakse ja kuidas see Eestis kasutusele tuli.

Määratlus

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama eurosid teisele kõrge reitinguga pangale. Seda arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste kohta tähtajaga kuni 12 kuud.

Algus

Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ja need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. Euribor asendas euroala rahvusvaluutade pankadevahelised intressimäärad, sest 1999. aasta alguses võeti kasutusele euro.

Eestis

Kui Eesti 2011. aastal euro kasutusele võttis, lõpetas Eesti Pank krooni pankadevaheliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvutamise. Viimati arvutati neid 29. detsembril 2010. Eestis välja antud ujuva intressiga eluasemelaenude intressimäär on tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga.

Pangad

Euribori määravad vabal turul tehtud kokkulepped kommertspankade vahel, mis on euroala rahaturgude suurima käibega, kõrge krediidireitingu ja laitmatu mainega. Euribori on arvutatud 57 panga andmete põhjal.

Euribor ja laenumakse

Ujuva intressiga laenu intress koosneb tavaliselt kahest osast: Euribor ja pangaga kokku lepitud marginaal. Kuna Euribor muutub iga päev, vaadatakse laenulepingu intress üle kindla perioodi järel, Eestis enamasti iga kuue kuu tagant.

Enne euro tulekut kasutati Eestis krooni pankadevahelisi määrasid Talibor ja Talibid, mida Eesti Pank arvutas kuni 29. detsembrini 2010.

Euribori noteeritakse mitme tähtaja kohta, kuid kõigi tähtaeg jääb kuni 12 kuu piiresse. Mida pikem on periood, seda rohkem peegeldab määr turu ootusi tulevaste intresside kohta. Laenuvõtja jaoks on oluline teada, millise tähtajaga määr tema lepingus kirjas on.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Euribor ja rahapoliitika: kes mõjutab intressimäärasid; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid.

Kasulik teada

Kui sul on ujuva intressiga laen, vaata lepingust, millise Euribori perioodiga see on seotud ja kui tihti intressi üle vaadatakse. Nii oskad maksete muutust paremini ette näha.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Euribor.eu, kiirlaenu, 2023. aasta parimad laenupakkumised, Euribor.eu.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

• Vikipeedia: Euribor

Kiirlaen on kiire viis väikest summat laenata, kuid sellel on kõrge hind. Selles loos selgitame kiirlaenu olemust, regulatsiooni ja levinumaid pettusi.

Mis on kiirlaen

Kiirlaen on lühikese tähtaja ja väikese summaga laen, mida võimaldavad elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid. Sageli samastatakse kiirlaenu SMS-laenuga, kuigi taotleda saab ka muul viisil. Pärast esmakordset isikutuvastust laekub laenusumma minutitega pangakontole.

Miks see on kallis

Väiksemate summade puhul ei nõuta sageli käendust ega tagatist. Kuna laenuandja risk on suurem, maandatakse seda väikeste summade, lühikeste tähtaegade, kõrgete intresside ja lisatasudega. Laenutähtajad jäävad mõne kuu piiresse ning aasta keskmine intressimäär võib ulatuda 300–400%-ni.

Regulatsioon

Kuni 2014. aasta alguseni ei pidanud kiirlaenufirmad Eestis end registreerima ja ühtne riiklik järelevalve puudus. Riigikogu rahanduskomisjoni 2014. aasta arutelul hinnati laenuvõtjate arvuks 130 000–140 000.

Pettused

Levinud skeemides kuritarvitatakse teise inimese pangakontot või isikuandmeid, kogutakse andmeid müügikuulutuste kaudu või avatakse ohvri nimele konto, mille paroolid jäävad petturile.

Alternatiivid

Enne kiirlaenu võtmist tasub kaaluda odavamaid lahendusi. Krediitkaart toimib järelmaksu põhimõttel ja määratud tagasimaksega kaardi puhul ei arvuta pank kindla perioodi, tavaliselt ühe kuu jooksul kasutatud krediidile intressi.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul saab kaardiomanik valida tagasimakse päeva ja summa, kuid kui krediit pole lepingus sätestatud ajaks tagastatud, lisanduvad intressid. Ka väike säästupuhver kogumishoiusel aitab ootamatud kulud katta ilma kõrge intressiga laenuta. Kui võlad hakkavad kuhjuma, on oht jõuda maksejõuetuseni.

Kiirlaenu taotlemisel tasub meeles pidada, et laenuandja peab hindama laenuvõtja maksevõimet. Kui laenu teenindamine muutub võimatuks, võib see viia maksejõuetuseni, mille põhitunnus on võimetus rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Krediitkaart: kuidas see toimib ja kust see alguse sai; Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.

Kasulik teada

Enne kiirlaenu võrdle krediidi kulukuse määra ja mõtle, kas sama summa on võimalik saada odavamalt. Ära kunagi jaga oma pangaparoole ega luba teistel oma kontot kasutada.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: delfi.ee, laen.eu, postimees.ee, mida teha, kui ei suuda laenu tasuda.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

• Vikipeedia: Kiirlaen
• Vikipeedia: Maksejõuetus

Ärilaenu võttes tasub mõelda ka sellele, mis juhtub, kui makseid ei suudeta tasuda. Selles loos selgitame maksejõuetuse mõistet ja selle erinevust pankrotist.

Mõiste

Maksejõuetus on õigustermin, mis tähendab maksevõimetuks tunnistamist. See kirjeldab majanduslikust seisundist sõltuvat võimet makseid tasuda. Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid.

Tahtlik ja tahtmatu

Tahtliku maksejõuetuse puhul teavad ettevõtjad, et ei suuda kohustusi täita, kuid ei võta midagi ette; selle alaliik võib olla teadlik pettus. Tahtmatu maksejõuetus tekib ootamatu sündmuse tagajärjel, näiteks kui ettevõtte varad röövitakse.

Ajutine ja püsiv

Eristatakse ajutist ja püsivat maksejõuetust. Püsiva ehk lootusetu maksejõuetuse korral kuulutab kohus välja pankroti. Ajutise maksejõuetuse korral alust pankrotiks ei ole, kuid tuleb välja selgitada, kas võlgnik ei suuda või ei taha kohustusi täita.

Pankrot ei ole sünonüüm

ÕS-i järgi on pankrot lootusetu maksejõuetus, seega iga maksejõuetus ei vii pankrotini. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui ka kogu tema vara ei kata maksekohustusi.

Võlausaldaja vaade

Maksejõuetus puudutab ka investorit. Kui aktsiaselts läheb pankrotti, rahuldatakse esmalt kreeditoride nõuded ja alles siis jagatakse ülejäänud vara aktsionäride vahel; aktsionärid võivad kaotada kogu investeeritud raha, kuid ei pea juurde maksma.

Võlakirja omanik on võlausaldaja, kelle nõue on aktsionäri omast eespool. Hüpoteekvõlakirja puhul on laen tagatud kindla kinnisvaraobjektiga, mis vähendab riski. Seetõttu tasub nii laenu andes kui ka investeerides hinnata, kui tõenäoline on vastaspoole maksejõuetus ja mis tagab nõude.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid; Võlakirjad: kuidas need toimivad ja millised liigid on olemas; Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab.

Kasulik teada

Ärilaenu planeerides koosta realistlik rahavoogude prognoos ja jäta puhver ootamatusteks. Kui makseraskused tekivad, räägi laenuandjaga varakult, sest maksegraafiku muutmine on lihtsam enne, kui võlad kuhjuvad.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: siin, Laen.eu ärilaenud, Laen.eu, Дельф (Kiirlaen), Äripäev (Parimad kiirlaenu pakkujad Eestis).

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

• Vikipeedia: Maksejõuetus

Krediitkaart on igapäevane maksevahend, kuid selle loogika erineb deebetkaardist. Selles loos selgitame krediitkaardi põhimõtet ja ajalugu ning anname nõu vastutustundlikuks kasutamiseks.

Põhimõte

Krediitkaart on pangakaart, mis toimib järelmaksu põhimõttel: ostude eest saab tasuda hiljem. Kaarte väljastavad tavaliselt pangad, kes määravad kasutuslimiidi ja piirangud.

Algus

Juba 19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate, mis aitasid kaubamajadel ja naftakaupmeestel püsikliente hoida. Esimese pangandussektori krediitkaardi andis välja Franklin National Bank New Yorgis 1951. aastal. Samal ajal levis Diners Club Card, mis oli mõeldud New Yorgi restoranides tasumiseks ning millel oli 1951. aastal juba üle 20 000 kasutaja.

Plastkaart ja arvutid

1959. aastal võttis American Express kasutusele esimese plastist krediitkaardi; varasemad olid papist või tselluloidist. 1960. aastatel hakati panganduses kasutama arvuteid, mis lihtsustas krediidi arvestamist. Krediidiasutuste koostöös toodi turule MasterCard ja Visa ning 1960. aastate keskpaigaks oli maailmas umbes miljon krediitkaarti.

Eestis

Eestis võeti krediitkaardid kasutusele 1994. aastal. Interneti levikuga laienesid kasutusvõimalused ning tänapäeval on paljud krediitkaardid digiteeritud ja neid kasutatakse veebipoodides.

Ajalugu

19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate, mis aitasid kaubamajadel ja naftakaupmeestel püsikliente hoida. Esimese pangandussektori krediitkaardi andis välja Franklin National Bank New Yorgis 1951. aastal; samal ajal levis Diners Club Card, millega tasuti New Yorgi restoranides.

1960. aastatel hoogustas arvutite kasutamine panganduses krediitkaartide levikut ning turule tulid MasterCard ja Visa. 1960. aastate keskpaigaks oli maailmas umbes miljon krediitkaarti. Interneti levikuga 1990. aastatel laienesid kasutusvõimalused ning tänapäeval on paljud kaardid digitaalsed ja kasutusel veebipoodides ja mobiilimaksetes.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.

Kasulik teada

Krediitkaart on mugav, kuid tasumata summalt tuleb maksta intressi. Maksa võlg võimalusel iga kuu täies ulatuses ning vali limiit, mida suudad kindlasti tagasi maksta. Krediidikindlustuse tingimused loe enne lepingut hoolikalt läbi.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: krediidikonto.ee, kuidas krediidikindlustus töötab, Ev100.ee, Delfi.ee, Postimees.ee.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

• Vikipeedia: Krediitkaart