Rubriik: Blog

Kodukindlustus: nimetatud riskid, koguriskikindlustus, omavastutus ja ohutusnõuded

Judith Marshall

Kodu on enamiku inimeste jaoks suurim vara, kuid kodukindlustuse leping sõlmitakse sageli kiiruga ja tingimusi loetakse alles siis, kui kahju on juba juhtunud. Sügis ja talv on aeg, mil tormid, külmunud torud ja küttekoldest alguse saanud tulekahjud muutuvad sagedasemaks. Seepärast on just nüüd hea hetk oma poliis üle vaadata. Selles artiklis selgitame, kuidas kodukindlustus toimib, mis vahe on nimetatud riskide ja koguriskikindlustusel ning millele tähelepanu pöörata, et kahju korral ei tuleks ebameeldivaid üllatusi.

Mida kodukindlustus katab?

Kodukindlustus jaguneb tavaliselt kaheks osaks: hoone või korteri kindlustus ning kodune vara ehk mööbel, tehnika, riided ja muud esemed. Paljud lepingud sisaldavad lisaks vastutuskindlustust, mis hüvitab kahju, mida kindlustatu tekitab kogemata teistele, näiteks kui sinu korterist lekkiv vesi kahjustab alumise naabri lage.

Korteriomanik peab arvestama, et korteriühistu kindlustab tavaliselt maja kui terviku, kuid korteri siseviimistlus, köögimööbel ja kodune vara jäävad sageli omaniku enda kindlustada. Täpne piir sõltub ühistu poliisist, seega tasub ühistult küsida, mida nende leping katab.

Nimetatud riskid või koguriskikindlustus?

Eesti Kindlustusseltside Liidu kodukindlustuse hea tava järgi on kaks põhilist lähenemist:

  • Nimetatud riskide kindlustus hüvitab ainult lepingus nimetatud sündmused. Tavaliselt on nendeks tulekahju, torustiku leke, torm, üleujutus, vargus, röövimine ja vandalism. Kui sündmust nimekirjas ei ole, siis seda ka ei hüvitata.
  • Koguriskikindlustus hüvitab äkilise ja ettenägematu välise sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, välja arvatud lepingus nimetatud välistused. See on laiem kaitse, kuid see ei tähenda, et kõik kahjud oleksid automaatselt kaetud.

Mõlema puhul on kõige olulisem lugeda välistuste loetelu. Tüüpilised välistused on näiteks järkjärguline kulumine, hooldamata jätmine, hallitus, kahjurid ja tahtlikult tekitatud kahju. Tingimused erinevad kindlustusandjate kaupa.

Kindlustussumma ja alakindlustus

Kindlustussumma peaks vastama sellele, kui palju maksaks hoone taastamine või vara asendamine. Kui kindlustussumma on liiga väike, võib tekkida alakindlustus: hüvitis võidakse vähendada samas proportsioonis, kui palju vara väärtus kindlustussummat ületab. Ehitushinnad on viimastel aastatel tõusnud, seega tasub üle kontrollida, kas mõne aasta taguse lepingu summa on endiselt piisav. Pärast suuremat remonti või kallite seadmete soetamist teavita sellest kindlasti kindlustusandjat.

Omavastutus

Omavastutus on kahju osa, mis jääb igal kindlustusjuhtumil kliendi enda kanda, ja see peab olema poliisil kirjas. Suurem omavastutus tähendab üldjuhul väiksemat kindlustusmakset, kuid väikesed kahjud jäävad siis täielikult omaniku kanda. Vali omavastutus, mille suudad vajadusel ootamatult tasuda ilma, et see pereeelarvet liialt koormaks.

Ohutusnõuded – sageli unustatud tingimus

Kindlustuslepingud sisaldavad ohutusnõudeid, mille rikkumine võib vähendada hüvitist või selle välistada. Levinud näited on:

  • küttesüsteemi ja korstna regulaarne hooldus ning korstnapühkija akt;
  • tühjana seisva hoone torustiku tühjendamine või kütmine talvel, et torud ei külmuks;
  • uste ja akende lukustamine ning võtmete hoidmine nii, et need ei oleks võõrastele kättesaadavad;
  • suitsuanduri olemasolu ja töökorras hoidmine;
  • elektri- ja veetööde tegemine nõuetekohaselt.

Saaremaa ja teiste rannikualade elanike jaoks on eriti olulised tormi ja üleujutuse tingimused. Uuri, kas meretõusust või tugevast vihmast põhjustatud üleujutus on kaetud ja milliste eeltingimustega.

Kuidas pakkumisi võrrelda?

Võrdle pakkumisi mitte ainult hinna, vaid ka kindlustussumma, omavastutuse, kaetud riskide ja välistuste järgi. Küsi kõigilt kindlustusandjatelt pakkumine samadel alustel, et võrdlus oleks aus. Kontrolli ka, kas leping sisaldab ajutise elukoha kulude hüvitamist juhuks, kui kodu muutub pärast kahju elamiskõlbmatuks, ning kas kodune vara on kaetud ka väljaspool kodu, näiteks reisil või autos.

Mida teha kahju korral?

  1. Võimalusel takista kahju suurenemist: sulge vesi, lülita välja elekter, kutsu vajadusel päästeamet.
  2. Pildista ja filmi kahjustusi enne koristamist.
  3. Teata kahjust kindlustusandjale võimalikult kiiresti ja lepingus nõutud tähtaja jooksul.
  4. Varguse ja vandalismi korral teavita ka politseid.
  5. Ära viska kahjustatud esemeid ära enne, kui kindlustusandja on lubanud.

Kui tekib vaidlus

Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega nõus, küsi kõigepealt kirjalikku põhjendust ja esita vajadusel pretensioon. Kui see ei aita, saab pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole või kohtusse. Kindlustusturgu ja kindlustuse turustamist järelevalvab Finantsinspektsioon, kelle veebilehel on ka tarbijatele mõeldud juhised.

Allikad

See artikkel on üldine teave ega ole finants- ega õigusnõuanne. Kindlustuskaitse ulatus sõltub konkreetse lepingu tingimustest; enne lepingu sõlmimist loe tingimused läbi ja küsi vajadusel kindlustusandjalt või -vahendajalt selgitust.

Inflatsioon: mis see on, mis seda põhjustab ja kuidas see mõjutab sinu raha

Judith Marshall

Inflatsioon mõjutab iga pere eelarvet, säästude väärtust ja laenu tegelikku hinda. Selles põhjalikus juhendis selgitame, mis on inflatsioon, kuidas seda mõõdetakse, mis seda põhjustab, kes seda ohjab ning kuidas see puudutab säästjat, investorit ja laenuvõtjat.

Mis on inflatsioon

Inflatsioon on raha väärtuse langemine, mille tõttu tõuseb kaupade ja teenuste hinnatase. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks.

Kuidas inflatsiooni mõõdetakse

Peamine mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis näitab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet, mis avaldab igakuiselt tarbijahinnaindeksi ja selle osakomponentide muutused. Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse ka tootjahinnaindeksit. Erijuhtudel räägitakse hüperinflatsioonist, kroonilisest inflatsioonist ja stagflatsioonist.

Inflatsiooni põhjused

Lühikest aega võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, kuid pikas perspektiivis on kõige olulisem hinnataseme mõjutaja rahapakkumine. Mida rohkem raha ringleb, seda väiksem on selle väärtus. Riik võib inflatsiooni mõjutada ka maksudega: kõrgemad maksud tähendavad kõrgemaid tootmis- ja tööjõukulusid ning seega kõrgemaid hindu.

Ettevõtete poolelt tõstab hindu nõudluse suurenemine, eriti kui turgu kontrollivad vähesed tootjad. Palgainflatsiooni korral nõuavad töötajad hindade tõustes suuremat palka, mis omakorda kasvatab ettevõtete kulusid. Kui tõstavad hindu materjalitarnijad, kasvavad tootmiskulud ja ka lõpptoote hind.

Kas inflatsioon on halb?

Majanduses peetakse inflatsiooni isegi kasulikuks, kui see on stabiilne ja madal, ligikaudu kaks protsenti. Eesti Pank nimetab stabiilset inflatsiooni kasulikuks, sest see suurendab läbipaistvust, vähendab tõenäosust, et ettevõtted ja inimesed tootmist kärbivad, ning aitab vältida rikkuse ümberjaotamist.

Positiivsete külgedena nimetatakse tootjate kasumi kasvu, paremat investeeringutasuvust, tootmise ja tööhõive kasvu ning aktsionäride võimalikku dividenditulu suurenemist. Negatiivsed küljed on fikseeritud sissetulekuga inimeste – näiteks pensionäride – ostujõu vähenemine, tulude ebavõrdsem jaotus, raskem planeerimine ja eksporditulu langus, sest kallinenud kaupade nõudlus välisturgudel väheneb.

Kes inflatsiooni ohjab

Euroalal vastutab hinnastabiilsuse eest ühtne rahapoliitika. Euroala keskpankade eesmärk on hoida inflatsioon keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Rahapoliitilised otsused teeb Euroopa Keskpanga nõukogu Frankfurdis, kus on hääl ka Eesti Panga presidendil. Eesti Pank sai eurosüsteemi liikmeks 2011. aasta algul, kui Eesti võttis seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Keskpank mõjutab majandust intressimäärade ja rahapakkumise kaudu: rahapakkumise suurendamine ärgitab kulutama ja investeerima, vähendamine mõjub vastupidi. Loe lähemalt loost Euriborist ja rahapoliitikast.

Ajalooline näide Eestist

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Kuna Eesti marga väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, langes marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. 1927. aastal võttis Riigikogu vastu Eesti Panga uue põhikirja ja rahaseaduse ning alates 1928. aastast sai Eesti Pangast emissioonikeskpank, mille põhiülesanne oli raha väärtuse hoidmine.

Inflatsioon ja laenuvõtja

Raha kaotab inflatsiooni tõttu ostujõudu. Kui laenuvõtja maksab inflatsioonimäärast madalamat intressi, võidab ta, sest tagastatava raha tegelik väärtus on väiksem kui laenatud raha väärtus. Laenuandja jaoks on olukord vastupidine ja ta võib sellistel perioodidel raha kaotada. Samas tõstab keskpank kõrge inflatsiooni ajal sageli intresse, mistõttu tõuseb ka Euribor ja ujuva intressiga kodulaenu makse. Eestis on ujuva intressiga eluasemelaenud tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga.

Inflatsioon ja hoiused

Hoiuseintress jääb tavaliselt vahemikku 0,01–9% ning sõltub summast ja krediidiasutusest. Kui inflatsioon on hoiuseintressist kõrgem, väheneb hoiustatud raha reaalne väärtus ka siis, kui summa kontol kasvab. Tähtajalise hoiuse intress on seda suurem, mida pikem on tähtaeg ja suurem summa. Hoiused on Eestis ühes krediidiasutuses kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses. Investeerimishoiuse intress sõltub alusvara väärtusest; hoiusumma on garanteeritud, kuid intressitulu mitte. Hoiuste kohta loe ka hoiuste ja intressi muutuste lugu.

Hoiuseliigid

Finantsasutused pakuvad mitut tüüpi hoiuseid. Jooksev ehk nõudmiseni hoius võimaldab raha trahvita välja võtta ja on sisuliselt arvelduskonto. Kogumishoius sobib regulaarseks säästmiseks: avamise summa on väike ja hoiustamisperiood on tavaliselt vähemalt kuus kuud. Reservhoius on tähtajatu ning raha saab kasutada igal hetkel; intressi arvutatakse päevasaldolt. Tähtajaline hoius hoitakse kindla tähtajani ning tavaliselt on esimene sissemakse 100–300 eurot. Tähtajaliselt hoiuselt teenitud intressitulu pealt ei pea tulumaksu maksma. Inflatsiooni ajal tasub võrrelda, milline neist pakub intressi, mis hinnatõusu vähemalt osaliselt korvab.

Eesti Panga ülesanded

Lisaks rahapoliitikas osalemisele täidab Eesti Pank kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ja maksed liiguksid pankade vahel tõrgeteta, investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning jälgib Eesti ja euroala majandust. Hinnastabiilsuse eelduseks peab ta ka finantsstabiilsust – pangad peavad olema tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemateks aegadeks.

Inflatsioon ja investeerimine

Pikaajalise säästja jaoks on oluline, et tootlus ületaks inflatsiooni. Aktsiad, võlakirjad ja investeerimisfondid pakuvad võimalust selleks, kuid kannavad ka riski. Bitcoin, mis loodi 2009. aastal, oli 2024. aastaks ennekõike spekuleerimis- ja investeerimisvahend, mitte maksevahend, ning selle hind võib kõikuda väga tugevalt. Liitintress aitab säästudel kasvada, kui tulu reinvesteeritakse – sellest kirjutasime loos liitintressist.

Praktilised soovitused

Jälgi Statistikaameti igakuist tarbijahinnaindeksit, et teada, kui kiiresti hinnad tõusevad. Võrdle hoiuse- ja laenuintressi inflatsiooniga ning arvesta, et fikseeritud sissetulekuga pere ostujõud väheneb inflatsiooni ajal kõige kiiremini. Hajuta säästud eri varaklasside vahel ja jäta puhver ootamatuteks kuludeks. Laenu võttes arvuta, kuidas muutuks igakuine makse, kui Euribor tõuseks, ning eelista väikese summa puhul kiirlaenule odavamaid lahendusi.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Lääne-Saaremaa avastusretk: Viidumägi, Vilsandi, Panga pank ja Kuressaare linnus

Judith Marshall

Lääne-Saaremaa on Eesti üks looduslikult rikkamaid piirkondi: siin on saare kõrgeim koht, Baltimaade vanim kaitseala, liigestatud rannik sadade laidudega ja kõrged pangad. Selles juhendis koondame peamised paigad, mida Lääne-Saaremaal avastada, ning selgitame nende tausta. Faktid pärinevad allpool toodud allikatest.

Saaremaa lühidalt

Saaremaa on Eesti suurim saar. Selle pindala on 2683 km² ning Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel on see suuruselt neljas saar Läänemeres. Rannajoone pikkus on ligikaudu 874 km. 2020. aasta seisuga elas saarel 31 435 inimest. Kuni 18. sajandini kutsuti saart eesti keeles ka Kuresaareks, saksa ja rootsi keeles on selle nimi Ösel.

Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar, kuid lääneosas kerkivad jääservamoodustised – Lääne-Saaremaa kõrgendik ja Sõrve kõrgendik. Saare aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud lubjakivid, merglid ja dolomiidid. Saar kerkib merest umbes 1,5–2,5 mm aastas, põhjaosa kiiremini kui lõunaosa.

Viidumägi ja Viidumäe looduskaitseala

Saare kõrgeim koht Viidumägi ulatub 58,8 m üle merepinna. Selle ümbruses Saaremaa edelaosas asub 1957. aastal haruldaste taimede ja taimekoosluste kaitseks loodud Viidumäe looduskaitseala pindalaga 18,7 km². Piki kaitseala kulgeb kuni 18 m kõrgune ja kohati 25–30-kraadise nõlvaga Antsülusjärve astang, mille jalamile on tekkinud allikasood.

Kaitsealal on umbes 700 liiki soontaimi, neist 58 on kaitse all, sealhulgas ainult Saaremaal kasvav saaremaa robirohi. Viidumäel kasvab ka saaremaa sõrmkäpp ja elab saaremaa tondihobu. Haruldased on tammealusmetsaga männikud, mis ei vasta praegustele kliimaoludele. Lääne-Saaremaa on Eesti kõige liigirikkam ala.

Vilsandi rahvuspark

Saare lääneranniku ees laiub Vilsandi rahvuspark – Baltimaade vanim kaitseala. Sellesse kuulub ligi sada saart, kogu ala hõlmab 485,9 km², millest veeosa on 393,5 km². Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest 112 võib kohata pesitsemas; arvukaim on hahk üle 4000 paariga. Rahvuspargi külastuskeskus avati 1997. aastal Loona mõisas. Põhjalikumalt kirjutasime rahvuspargist loos Vilsandi rahvuspargist.

Lümanda ja Eesti läänepoolseim vald

Lümanda vald oli Eesti läänepoolseim vald. Selle rannajoon on tugevalt liigestatud ja koos arvukate laidudega vähemalt 75 km pikk. 2014. aastal ühines Lümanda Kaarma ja Kärla vallaga Lääne-Saare vallaks, mis 2017. aastal liitus teiste Saaremaa omavalitsustega Saaremaa vallaks. 2025. aastal sai Lümanda kogukonnast osavald.

Lümanda küla kandis 1977. aastani nime Aleviku küla. Külas asuvad Lümanda Põhikool, raamatukogu ja EAÕK Issanda Muutmise kirik. Ajalooliselt kuulus küla Kihelkonna kihelkonda, kus 1254. aastal oli Väike-Kihelkonna keskuseks Lümanda piiskopimõis. Endise valla aladele jäävad näiteks Atla, Karala, Kuusnõmme, Kotlandi ja Viidu küla ning järved nagu Kaabna, Nonni ja Suursilm.

Kihelkonna

Kihelkonna alevik asub Kihelkonna lahe ääres, 33 km kaugusel Kuressaarest. Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228. aastal nimega Kirchspiel Kiligunde ja kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel. Alevikus on üle 300 elaniku ning seal asuvad Kihelkonna Mihkli kirik ja laululava. Rohkem loe loost Kihelkonna kihelkonnast.

Panga pank

Saaremaa põhjaranniku läänepoolses osas, Panga küla lähedal asub Panga pank ehk Mustjala pank. Selle ulatus on umbes 2,5 km ning kõrgeimas kohas on see 21,3 m kõrge, mis teeb sellest Saaremaa ja Muhu põhjaranniku kõrgeima panga. Pangal asub Panga tulepaak. Panga pank on looduslik pühapaik, kus on tähistatud karusepäeva; rahvajuttude järgi tõugati sealt igal aastal merejumalale ohver alla, et veevalitseja teisi õnnetuse eest hoiaks.

Ninase

Põhjarannikul asub ka Ninase küla Ninase poolsaarel. Külas on Ninase pank, Soobkand ja Säinaauk ning Küdema lahe ääres Saaremaa sadam. Küla järgi on nime saanud siluri Jaani lademe Ninase kihistik.

Kuressaare piiskopilinnus

Saaremaa ainus linn ja Saaremaa valla keskus on Kuressaare. Linna merepoolses servas asub Saare-Lääne piiskoppide 13. sajandil rajatud linnus. Esimene kirjalik teade linnusest pärineb 1381. aastast, mil valmis hiljemalt ka praegune konvendihoone. Konvendihoone külje pikkus on 43 m ja kaitsetorni Sturvolti kõrgus 37 m. 1559. aastal müüs piiskop Johannes V oma valdused taanlastele ning 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsi valdusse.

Tänapäeval asub linnuses Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon. Selle loodusosakond avati 1993. aastal ja Saaremaa ajalugu aastail 1939–1949 tutvustav osa 2005. aastal. Lõunabastioni Püssirohukeldris on suvehooajal avatud 1941. aasta kommunistlikku terrorit kajastav näitus.

Linnuse kindlustused ja saare nimed

Tulirelvade arenedes tugevdati ka Kuressaare linnust. 14. sajandi lõpust 15. sajandi alguseni rajati uus 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür ning põhjabastionil paiknev võimsaim suurtükitorn pärineb 1470. aastatest. Hiljem rajasid taanlased muldvallide ja bastionide süsteemi, mida ümbritses umbes 30 meetri laiune mereveega täituv vallikraav.

Lennart Meri on esitanud hüpoteesi, et Saaremaa oli Thule – saar, mida Vana-Kreeka maadeuurija Pytheas kirjeldas 4. sajandil eKr ja mida paljud antiikaja kartograafid pidasid maailma põhjapoolseimaks paigaks.

Järved ja taimestik

Saaremaal on umbes 80 järve, millest enamik on maakerke tõttu merest eraldunud madalad rannajärved. Kõige rohkem, ligi 20, on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Suurim on Kuressaare lähedal paiknev Mullutu-Suurlaht. Saarel kasvab üle 900 taimeliigi ehk umbes 80% Eestis kasvavatest, sealhulgas jugapuu, luuderohi ja tuhkpihlakas. Iseloomulikud on kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ja allikasood.

Kuidas retke planeerida

Lääne-Saaremaa retke saab ühendada Kuressaare linnusega ning Viidumäe ja Vilsandi kaitsealadega. Kaitsealadel kehtivad piirangud: näiteks Harilaiu poolsaarel ei tohi Keskkonnaameti nõusolekuta mootorsõidukiga parklast kaugemale sõita. Mererannas ja paadiga liikudes tasub eelnevalt vaadata ilmaprognoosi; tuule tugevuse mõõtmisest kirjutasime loos Pärnu lahest ja Beauforti skaalast.

Allikad

Rahateebraha: rahatarkuse õpe

Judith Marshall

Rahateebraha projekti eesmärk on õpetada rahaga ümber käima. Raha haldamine on lihtne oskus, kuid paljudele jääb see arusaamatuks. Artiklis käsitleme rahatarkuse põhimõtteid ja praktilisi näpunäiteid igapäevaelus.

Miks on rahatarkus oluline?

Rahatarkus aitab sul vältida rahaprobleeme. Kui sa mõistad, kuidas raha töötleb, siis suudad teha paremaid otsuseid. Hea rahatarkus aitab säästa raha ja investeerida õigesse kohta.

Kuidas alustada rahatarkuse õppimist?

  1. Määra oma eesmärgid
    Otsusta, miks sa soovid õppida raha haldamist. Kas soovid säästa reisile, osta kodu või maksta võlad? Selged eesmärgid aitavad sul jääda motiveerituks.

  2. Koosta eelarve
    Eelarve koostamine on lihtne. Kirjuta üles kõik oma sissetulekud ja kulud. Jälgi, kuhu raha liigub. Seejärel otsi võimalusi kulude vähendamiseks.

  3. Harjuta säästmist
    Alusta väikestest summadest. Iga kuu pane kõrvale kindel summa. Säästud aitavad pakkuda rahulolu ja kindlustunnet.

  4. Investeeri raha
    Investeerimine aitab raha kasvatada. Uuri erinevaid investeerimisvõimalusi. Näiteks aktsiad, fondid või kinnisvara.

Olulised mõisted rahatarkuses

  1. Intressid
    Intress näitab, kui palju raha teenib või maksab. Õpi erinevaid intressimäärasid ja kuidas need mõjutavad laene ja sääste.

  2. Laenud
    Laenude valimine on tõsine otsus. Uuri laenu tingimusi enne allkirjastamist. Kiirlaenud võivad olla kasulikud, kuid arvestage alati tagasimaksmise võimalustega.

  3. Eelarve
    Eelarve on toru raha juhtimisel. Koosta oma igakuine eelarve regulaarselt ja jälgi, et see oleks tasakaalus.

Näpunäited rahatarkuse parandamiseks

  1. Hariduse omamine
    Osale rahaga seotud koolitustel ja loengutel. Nett on täis väärtuslikku teavet.

  2. Räägi teisega
    Jagage oma muresid ja teadmisi sõpradega. Üksteiselt saadud nõuanded võivad olla väärtuslikud.

  3. Jälgi oma edenemist
    Vaata regulaarselt oma rahanduse seisu. Analüüsi, kas oled oma eesmärkidesse jõudmas.

Rahatarkuse plussid ja miinused

Plussid:

  • Vähenenud rahaprobleemid
  • Suurenenud säästud ja investeeringud
  • Parema finantsilise tuleviku kindlustamine

Miinused:

  • Aeglane protsess, nõuab kannatlikkust
  • Võib vajada algkapitali investeerimiseks

Lõppsõna

Rahatarkus on oskus, mida saad õppida iga päev. Alusta lihtsatest sammudest ja liigu järk-järgult edasi. Rikkus ei tule üleöö, kuid suhete ja teadmiste kaudu saad luua stabiilse tuleviku.

Külastage rahateebraha.ee ja avastage, Kuidas õppida rahaga ümber käima.

Lisainformatsiooni laenude kohta leiad ka siit ja siit.

Oma finantsilise hariduse tõstmine on väärtuslik investeering. Hakka täna õppima ja koge rahanduse hubase maailma.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Digimaksed ja uued tehnoloogiad

Judith Marshall

Digimaksed on muutnud meie igapäevaelu. Me ostame tooteid ja teenuseid kiiremini ja mugavamalt. Uued tehnoloogiad võimaldavad meil teha makseid nutitelefonide ja teiste seadmete abil. See artikkel tutvustab digimakseid ja tehnoloogiate mõju neile.

Digimaksete liik

Digimakseid on erinevaid. Peamised liigid on krediitkaardimaksed, pangalingid ja digitaalset raha kasutavad lahendused, nagu PayPal ja Apple Pay. Iga makselahendus pakub oma eeliseid ja puudusi.

Krediitkaardid on populaarsed. Need võimaldavad kiiret ja mugavat maksmist. Pangalingid on samuti laialt levinud. Need võimaldavad inimestel otse oma pangakontolt raha kanda. Digitaalne raha pakub uusi võimalusi, kuid see võib olla keerulisem mõista.

Tehnoloogiate mõju

Uued tehnoloogiad on muutnud digimakseid turvalisemaks ja kiiremaks. Näiteks võimaldavad biomeetrilised andmed, nagu sõrmejäljed ja näotuvastus, maksete autentimist. Need lahendused hoiavad meie raha turvalisena ja vähendavad pettuste riski.

Tehisintellekt (AI) aitab analüüsida maksete trende. See võimaldab pankadel ja teenusepakkujatel pakkuda isikupäraseid teenuseid. Tehnoloogia areneb kiiresti. Uued lahendused ilmuvad pidevalt.

Plussid ja miinused

Digimaksete eelised on selged. Need on mugavad ja kiired. Inimesed saavad maksta igal ajal ja igas kohas. Samuti pakuvad paljud teenusepakkujad erinevaid soodustusi ja boonuseid.

Kuid digimaksetel on ka miinuseid. Üks peamine probleem on turvalisus. Petturid saavad kasutada varastatud andmeid maksete tegemiseks. Samuti võivad tehnilised tõrked põhjustada maksete ebaõnnestumist. Inimesed peaksid olema ettevaatlikud.

Tulevikuperspektiiv

Digimaksete tulevik tundub lubav. Uued tehnoloogiad, nagu plokiahel, võivad muuta maksete tegemise veelgi turvalisemaks. Plokiahel võimaldab jälgida tehinguteavet ja hoida seda kaitstuna.

Samuti areneb makseprotsess. Inimesed hakkavad rohkem kasutama nutikaid seadmeid, nagu nutikellad. Need seadmed võimaldavad kiireid ja mugavaid makseid. Tulevikus võib makseprotsess muutuda veelgi sujuvamaks ja mugavamaks.

Kokkuvõte

Digimaksed on osa meie igapäevaelust. Uued tehnoloogiad muudavad maksmise kiireks ja turvaliseks. Igal maksetüübil on omad plussid ja miinused. Inimesed peaksid olema ettevaatlikud ja teadlikud turvariskidest. Tulevik toob kindlasti uusi ja huvitavaid lahendusi digimaksete valdkonnas.

Kuna digitehnoloogia areneb kiiresti, on oluline jääda kursis uusimate suundumustega. Uurige rohkem siit ja olge oma rahanduses teadlikud.

Digimaksed

Viidatud allikad: 1. EV100 – Vahendatud laenud 2. Postimees – Kiirlaen info 3. Delfi – Euribor ja selle mõju

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Kihelkonna: kihelkond, alevik ja Lääne-Saaremaa ajalugu

Judith Marshall

Kihelkonna on üks Saaremaa vanimaid kirikukihelkondi ja tänapäeval Lääne-Saaremaa tähtis alevik. Selles loos räägime kihelkonna ajaloost, mõisatest ja sellest, mis Kihelkonnas täna olemas on.

Varane ajalugu

Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228. aastal nimega Kirchspiel Kiligunde. See moodustati Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkonna maadele pärast Saaremaa alistamist. 1254. aastal jagati kihelkond majanduslikult Mõõgavendade ordu, mille keskus oli Paju ordumõis Virita külas, ja Saare-Lääne piiskopi vahel, kelle keskus oli Lümanda piiskopimõis.

Uued kihelkonnad

Kihelkonna maadest eraldusid hiljem 13. sajandil Jämaja kihelkond ja 14. sajandil Kärla kihelkond. 1646. aastal liideti kihelkonna põhjaosa uue Mustjala kihelkonnaga. Kihelkonna kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel.

Mõisad ja vallad

Kihelkonnas oli palju mõisaid, näiteks Atla, Kotlandi, Karala, Kuusnõmme, Lümanda, Paju, Pidula ja Tagamõisa mõis. Valdadena tegutsesid Atla, Karala, Kihelkonna, Kotlandi, Loona ja Lümanda vald.

Alevik täna

Kihelkonna alevik asub Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres. Kuni 2017. aastani oli see Kihelkonna valla keskus. Alevikus elab üle 300 inimese. Seal asuvad Kihelkonna Mihkli kirik, laululava, raamatukogu, hooldekodu ning Lümanda Põhikooli ja Lümanda Karu-Kati Lasteaia tegevuskohad.

Mõisad ja vallad

Kihelkonna kihelkonnas oli kümneid mõisaid. Loona mõisa kohta on teateid 1506. aastast, Pilguse mõisa kohta 1568. aastast ning Lümanda riigimõis rajati 16. sajandi keskel. Kuusnõmme rüütlimõis tekkis 17. sajandi esimesel poolel ja Karala riigimõis 17. sajandi keskel.

Hilisemad vallad – Atla, Karala, Kihelkonna, Kotlandi, Loona ja Lümanda – hõlmasid ligikaudu endise Kihelkonna ja Lümanda valla alad. Tänapäeval on Kihelkonna alevik Saaremaa vallas, 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres. Alevikus on üle 300 elaniku ning seal asuvad Kihelkonna Mihkli kirik, laululava, raamatukogu, hooldekodu, Lümanda Põhikooli tegevuskoht ja lasteaed. Enne 2017. aasta haldusreformi oli alevik Kihelkonna valla keskus.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Vilsandi rahvuspark: Baltimaade vanim kaitseala Lääne-Saaremaal; Pärnu laht ja tuul: mida purjetaja peab teadma; Hoiused ja turvalised pangad.

Kasulik teada

Lääne-Saaremaa ilm on tuulisem kui sisemaal. Enne mere äärde või paadiga välja minekut vaata ilmateadet ja tuuleprognoosi; allpool on lingid ilmainfo juurde.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: ilm Kuressaares, äikesekaartidele Eestis, Pärnu lahe näitel.

Allikad

Käibemaks Eestis: määrad ja kohustused ettevõtjale

Judith Marshall

Maksureformid puudutavad ettevõtjaid sageli käibemaksu kaudu. Selles loos on ülevaade Eesti käibemaksust, kehtivatest määradest ja registreerimiskohustusest.

Ettevõted ja maksureform

Mis on käibemaks

Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, mida arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on see riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet ning mida reguleerib käibemaksuseadus.

Määrade ajalugu

25. augustil 1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, millega tõusis käibemaks 10%-lt üldjuhul 18%-le. Alates 1. jaanuarist 2024 oli üldine määr 22% ja 1. juulist 2025 tõusis see 24%-le.

Erimäärad

13% määr kehtib majutusele ja majutusele koos hommikusöögiga. 9% määr kehtib raamatutele, õppekirjandusele ja ajakirjandusväljaannetele ning teatud ravimitele, hügieenitoodetele ja puudega isiku abivahenditele.

Registreerimine

Käibemaksuseaduse järgi peab ettevõtja end Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Käibemaksukohustuslane võib olla ka füüsiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.

Käibemaks ja tarbija

Käibemaks sisaldub enamiku kaupade ja teenuste hinnas, seega mõjutab määra muutus otseselt tarbija rahakotti. Kui üldmäär tõusis 2025. aasta juulis 24%-le, kallinesid paljud tooted, samas kui majutusele kehtiv 13% ja raamatutele kehtiv 9% määr jäid eraldi.

Ettevõtjale tähendab käibemaksukohustus korrapärast deklareerimist Maksu- ja Tolliametile. Käibemaksu kõrval on teine suur riiklik maks tulumaks, mille määr on alates 2025. aastast 22%. Maksureformide mõju hindamiseks tasub vaadata mõlemat maksu korraga.

Käibemaksu kogumist reguleerib käibemaksuseadus, mis määrab ka maksuvabad tehingud ja erimäärade kasutamise tingimused. Kuna määrad on viimastel aastatel mitu korda muutunud – 2024. aastal 22% ja 2025. aasta juulist 24% –, peavad ettevõtjad hinnakirjad ja arveldussüsteemid õigeaegselt üle vaatama.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Tulumaks: kuidas see toimib ja mida tähendab ühtlane maksumäär; Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid.

Kasulik teada

Kui käive läheneb registreerimispiirile, jälgi seda igakuiselt, sest kohustus tekib piiri ületamise päevast. Kontrolli alati Maksu- ja Tolliameti lehelt kehtivaid määrasid.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas maksud muutuvad ettevõtete jaoks, Delfi, Postimees, Äripäev.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Pärnu laht ja tuul: mida purjetaja peab teadma

Judith Marshall

Pärnu laht on madal ja tuuline laht, mis meelitab purjetajaid ja surfareid. Selles loos on põhiteave lahe kohta ning selgitus, kuidas tuule tugevust hinnatakse Beauforti skaala abil.

Laht

Pärnu laht asub Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas ja selle rannikut ümbritsevad Pärnu linn ja Häädemeeste vald. Lahe pindala on 400 km² ja suurim sügavus vaid 12 meetrit. Lahte suubuvad Pärnu jõgi, Audru jõgi, Lindi oja, Tuuraste oja ja Põldeotsa peakraav.

Vähesoolane vesi

Ligi 80% sissevoolust tuleb Pärnu jõest, mistõttu on lahe vesi vähesoolane. Soolsus sõltub aastaajast: kevadel on see 0–0,8‰, sügisel kuni 5,5‰. Lahe kagukalda juures on mitu väikest saart.

Rannad ja loodus

Lahe ääres asuvad Pärnu linn ning Liu, Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja Tahkuranna küla. Randadel on Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Pärnu lahe linnuala.

Beauforti skaala

Tuule tugevust hinnatakse Beauforti skaala järgi, mille koostas Briti hüdrograaf Francis Beaufort. Mõõtühik on Beauforti pall (Bft). Tuule tugevust hinnatakse selle mõju järgi esemetele, purustustele või lainetusele. Skaalal on 13 astet (0–12 palli). Briti mereväes võeti skaala ametlikult kasutusele 1838. aastal ja 1995. aastal täiendati seda USA ilmateenistuse ettepanekul 17 pallini.

Rannad ja kaitsealad

Pärnu lahe rannikul asuvad lisaks Pärnu linnale ka Liu, Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja Tahkuranna küla. Lahe kagukalda juures on mitu väikest saart.

Pärnu lahe randades on Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Pärnu lahe linnuala, mis kaitsevad rannaniite ja linde. Kuna laht on madal ja vähesoolane – kevadel kuni 0,8‰, sügisel kuni 5,5‰ –, soojeneb vesi suvel kiiresti, kuid tuul võib laine kiiresti üles ajada. Seepärast tasub enne rannaskäiku või paadisõitu vaadata ilmaprognoosi ja tuule tugevust.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Vilsandi rahvuspark: Baltimaade vanim kaitseala Lääne-Saaremaal; Kihelkonna: kihelkond, alevik ja Lääne-Saaremaa ajalugu; Hoiused ja turvalised pangad.

Kasulik teada

Madalas lahes tekivad lained kiiresti. Algaja purjetaja peaks vältima tugevat tuult ja jälgima prognoosi; kanna alati päästevesti ja anna kaldal olijatele teada oma plaanist.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: tuulekaart Eestis, Ilm Pärnus.

Allikad

Hoiused ja intressi muutused

Judith Marshall

Sissejuhatus

Hoiused on oluline osa paljude inimeste rahast. Need pakuvad kindlust, et raha on turvaliselt hoitud ja samas teenib ka intresse. Intressimäärad võivad muutuda ja mõjutada hoiuste kasumlikkust. Antud artikkel käsitleb hoiusseadmise eeliseid, intressimäärade muutusi ja nende mõju finantsolukorrale.

Hoiuste eelised

Hoiused pakuvad mitmeid eeliseid. Need on turvalised ja stabiilsed. Raha, mis on hoiustatud pangas, on kindlustatud kuni teatud summani, mis pakub rahalist kaitset. Samuti on hoiustel madalad riskid võrreldes investeeringutega aktsiaturul. Hoiuses võib hoida raha, mida ei soovita investeerida.

Intress, mida pank pakub, sõltub pangast ja hoiuse tüübist. Pikaajalised hoiused võivad pakkuda kõrgemat intressi võrreldes lühiajaliste hoiustega. See muudab pikaajalised hoiuslepingud olulisteks investeeringuteks.

Intressimäärade muutused

Intressimäärad võivad muutuda erinevate tegurite tõttu. Esiteks mõjutab intressimäärasid keskpanga poliitika. Keskpangad reguleerivad intressimäärasid, et juhtida majandust. Kui majandus kasvab, võivad intressimäärad tõusta. Kui majandus aeglustub, võivad need langeda.

Teiseks mõjutab intressimäärasid ka inflatsioon. Kõrge inflatsioon võib panna pangad tõstma intressimäärasid, et kaitsta oma kasumit. Madal inflatsioon võib võimaldada pankadel hoida intressimäärad madalal.

Kuidas intressimäärad hoiuste hooldust mõjutavad

Intressimäärade muutumine mõjutab hoiuste kasumlikkust. Kui intressimäär tõuseb, võivad inimesed teenida rohkem raha oma hoiuselt. Suuremad intressimäärad julgustavad inimesi raha rohkem hoiustama, kuna nad saavad suuremat tulu.

Kuid kui intressimäär langeb, võib see vähendada inimeste motivatsiooni raha hoiustada. Inimesed võivad otsida kõrge intressiga investeeringuid, et saavutada paremat tulu. Seetõttu on oluline jälgida intressimäärade trende.

Näited intressimõjude kohta

Viimastel aastatel on intressimäärad muutunud mitmeid kordi. Näiteks 2020. aastal langetati intressimäärasid, et toetada majandust COVID-19 kriisi ajal. See tähendas madalamaid intresse hoiuste pealt. Palju inimesi kolis oma säästud madalama intressiga toodetesse.

  1. aastal tõusid intressimäärad, et võidelda inflatsiooniga. Paljud pangad pakkusid kõrgemaid intresse, et meelitada kliente tagasi hoiustama. Inimestel oli taas huvi investeerida oma raha hoiustesse.

Kuidas intressimäär aja jooksul muutub

Intressimäärade muutused ei ole alati ettearvatavad. Need sõltuvad paljuski majanduse seisundist ja poliitilisest olukorrast. Seetõttu on oluline jälgida pankade pakkumisi ja keskpanga otsuseid. Samuti on kasulik kasutada internetitööriistu, et võrrelda erinevate pankade hoiustooted.

Täpse ülevaate saamiseks intressimäärade muutustest ja nende mõjust hoiustele, tasub uurida teemasid, mis on seotud intresside dünaamikaga. Külasta Kuidas intressimäär aja jooksul muutub.

Kokkuvõte

Hoiused on rahasüsteemi oluline osa. Intressimäärade muutumisel on suur mõju hoiustajatele. Kõrgemad intressid toovad rohkem raha, madalamad võivad vähendada motivatsiooni. Seetõttu on tähtis jälgida intressimäärade muutusi ja osata oma raha targalt hallata. Hoiused pakuvad turvalisust, kuid intressimäärad määravad, kui kasulikud nad on.

Hoiuste plussid ja miinused

Viidatud allikad:
– Delfi: EURIBOR – mis see on ja kuidas see mõjutab teie finantse
– Postimees: EURIBOR – kuidas see mõjutab teie laenuintressi
– Äripäev: 2023. aasta parimad laenupakkumised

Võlakirjad: kuidas need toimivad ja millised liigid on olemas

Judith Marshall

Võlakirjad on aktsiate kõrval teine peamine investeerimisvahend. Selles loos selgitame, mis on võlakiri ja milliseid võlakirjaliike turul kohtab.

Võlakirjad

Mis on võlakiri

Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud isik ehk võlgnik nõustub maksma võlakirja omanikule intresse ja põhisummat kindlal tähtajal ja tingimustel.

Ettevõtete ja riigi võlakirjad

Ettevõtete võlakirjadel on tavaliselt suurem intress kui valitsuse võlakirjadel, sest risk on suurem. Kommertspaber on ettevõtte lühiajaline võlakiri, mille maksimaalne kestus on 270 päeva.

Konverteeritav ja tagasikutsutav

Konverteeritava võlakirja omanik võib teatud tingimustel vahetada võlakirja ettevõtte aktsiate vastu; vahetussuhte määrab konverteerimissuhe. Tagasikutsutava võlakirja emiteerija võib võlakirja ennetähtaegselt varem määratud hinnaga tagasi osta. Tagasikutsumishind on algul lähedal nominaalile koos aastase intressiga ja väheneb tähtaja lähenedes.

Hüpoteekvõlakiri

Hüpoteekvõlakiri on tagatud kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti vastu. Vahetusvõlakiri on ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks ning annab õiguse vahetada võlakiri aktsia vastu.

Võlakiri ja aktsia

Võlakirja omanik on võlausaldaja, aktsionär aga ettevõtte osanik. Aktsia annab hääleõiguse ja õiguse dividendidele, võlakiri seevastu lubab kindlat intressi ja põhisumma tagasimakset.

Ettevõtte likvideerimisel rahuldatakse esmalt kreeditoride nõuded, mistõttu on võlakirjaomanik aktsionärist eespool. Investeerimisfondid paigutavad sageli raha nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse, et riski hajutada. Valitsuse võlakirjad on tavaliselt madalama riskiga ja seega ka madalama intressiga kui ettevõtete võlakirjad.

Võlakirja hinda mõjutavad turuintressid: kui uued võlakirjad pakuvad kõrgemat intressi, langeb vanemate madalama intressiga võlakirjade turuhind. Seetõttu mõjutab ka Euroopa Keskpanga rahapoliitika võlakirjaturgu.

Tagasikutsutava võlakirja puhul on oluline teada, et emitent kasutab tagasiostu õigust tavaliselt siis, kui turuintressid on langenud ja tal on soodsam uus laen võtta. Kommertspaber sobib emitendile lühiajaliseks rahastamiseks, kuni 270 päevaks.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab; Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale; Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma.

Kasulik teada

Võlakirja valides vaata emitendi krediidivõimet, intressi ja tähtaega. Kõrgem intress tähendab tavaliselt suuremat riski.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Investor.ee, kuidas võlakirjadesse investeerida.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad