Kuu: juuni 2026

Kihelkonna: kihelkond, alevik ja Lääne-Saaremaa ajalugu

Judith Marshall

Kihelkonna on üks Saaremaa vanimaid kirikukihelkondi ja tänapäeval Lääne-Saaremaa tähtis alevik. Selles loos räägime kihelkonna ajaloost, mõisatest ja sellest, mis Kihelkonnas täna olemas on.

Varane ajalugu

Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228. aastal nimega Kirchspiel Kiligunde. See moodustati Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkonna maadele pärast Saaremaa alistamist. 1254. aastal jagati kihelkond majanduslikult Mõõgavendade ordu, mille keskus oli Paju ordumõis Virita külas, ja Saare-Lääne piiskopi vahel, kelle keskus oli Lümanda piiskopimõis.

Uued kihelkonnad

Kihelkonna maadest eraldusid hiljem 13. sajandil Jämaja kihelkond ja 14. sajandil Kärla kihelkond. 1646. aastal liideti kihelkonna põhjaosa uue Mustjala kihelkonnaga. Kihelkonna kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel.

Mõisad ja vallad

Kihelkonnas oli palju mõisaid, näiteks Atla, Kotlandi, Karala, Kuusnõmme, Lümanda, Paju, Pidula ja Tagamõisa mõis. Valdadena tegutsesid Atla, Karala, Kihelkonna, Kotlandi, Loona ja Lümanda vald.

Alevik täna

Kihelkonna alevik asub Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres. Kuni 2017. aastani oli see Kihelkonna valla keskus. Alevikus elab üle 300 inimese. Seal asuvad Kihelkonna Mihkli kirik, laululava, raamatukogu, hooldekodu ning Lümanda Põhikooli ja Lümanda Karu-Kati Lasteaia tegevuskohad.

Mõisad ja vallad

Kihelkonna kihelkonnas oli kümneid mõisaid. Loona mõisa kohta on teateid 1506. aastast, Pilguse mõisa kohta 1568. aastast ning Lümanda riigimõis rajati 16. sajandi keskel. Kuusnõmme rüütlimõis tekkis 17. sajandi esimesel poolel ja Karala riigimõis 17. sajandi keskel.

Hilisemad vallad – Atla, Karala, Kihelkonna, Kotlandi, Loona ja Lümanda – hõlmasid ligikaudu endise Kihelkonna ja Lümanda valla alad. Tänapäeval on Kihelkonna alevik Saaremaa vallas, 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres. Alevikus on üle 300 elaniku ning seal asuvad Kihelkonna Mihkli kirik, laululava, raamatukogu, hooldekodu, Lümanda Põhikooli tegevuskoht ja lasteaed. Enne 2017. aasta haldusreformi oli alevik Kihelkonna valla keskus.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Vilsandi rahvuspark: Baltimaade vanim kaitseala Lääne-Saaremaal; Pärnu laht ja tuul: mida purjetaja peab teadma; Hoiused ja turvalised pangad.

Kasulik teada

Lääne-Saaremaa ilm on tuulisem kui sisemaal. Enne mere äärde või paadiga välja minekut vaata ilmateadet ja tuuleprognoosi; allpool on lingid ilmainfo juurde.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: ilm Kuressaares, äikesekaartidele Eestis, Pärnu lahe näitel.

Allikad

Käibemaks Eestis: määrad ja kohustused ettevõtjale

Judith Marshall

Maksureformid puudutavad ettevõtjaid sageli käibemaksu kaudu. Selles loos on ülevaade Eesti käibemaksust, kehtivatest määradest ja registreerimiskohustusest.

Ettevõted ja maksureform

Mis on käibemaks

Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, mida arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on see riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet ning mida reguleerib käibemaksuseadus.

Määrade ajalugu

25. augustil 1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, millega tõusis käibemaks 10%-lt üldjuhul 18%-le. Alates 1. jaanuarist 2024 oli üldine määr 22% ja 1. juulist 2025 tõusis see 24%-le.

Erimäärad

13% määr kehtib majutusele ja majutusele koos hommikusöögiga. 9% määr kehtib raamatutele, õppekirjandusele ja ajakirjandusväljaannetele ning teatud ravimitele, hügieenitoodetele ja puudega isiku abivahenditele.

Registreerimine

Käibemaksuseaduse järgi peab ettevõtja end Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Käibemaksukohustuslane võib olla ka füüsiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.

Käibemaks ja tarbija

Käibemaks sisaldub enamiku kaupade ja teenuste hinnas, seega mõjutab määra muutus otseselt tarbija rahakotti. Kui üldmäär tõusis 2025. aasta juulis 24%-le, kallinesid paljud tooted, samas kui majutusele kehtiv 13% ja raamatutele kehtiv 9% määr jäid eraldi.

Ettevõtjale tähendab käibemaksukohustus korrapärast deklareerimist Maksu- ja Tolliametile. Käibemaksu kõrval on teine suur riiklik maks tulumaks, mille määr on alates 2025. aastast 22%. Maksureformide mõju hindamiseks tasub vaadata mõlemat maksu korraga.

Käibemaksu kogumist reguleerib käibemaksuseadus, mis määrab ka maksuvabad tehingud ja erimäärade kasutamise tingimused. Kuna määrad on viimastel aastatel mitu korda muutunud – 2024. aastal 22% ja 2025. aasta juulist 24% –, peavad ettevõtjad hinnakirjad ja arveldussüsteemid õigeaegselt üle vaatama.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Tulumaks: kuidas see toimib ja mida tähendab ühtlane maksumäär; Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid.

Kasulik teada

Kui käive läheneb registreerimispiirile, jälgi seda igakuiselt, sest kohustus tekib piiri ületamise päevast. Kontrolli alati Maksu- ja Tolliameti lehelt kehtivaid määrasid.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas maksud muutuvad ettevõtete jaoks, Delfi, Postimees, Äripäev.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad