Inflatsioon mõjutab iga pere eelarvet, säästude väärtust ja laenu tegelikku hinda. Selles põhjalikus juhendis selgitame, mis on inflatsioon, kuidas seda mõõdetakse, mis seda põhjustab, kes seda ohjab ning kuidas see puudutab säästjat, investorit ja laenuvõtjat.
Mis on inflatsioon
Inflatsioon on raha väärtuse langemine, mille tõttu tõuseb kaupade ja teenuste hinnatase. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks.
Kuidas inflatsiooni mõõdetakse
Peamine mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis näitab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet, mis avaldab igakuiselt tarbijahinnaindeksi ja selle osakomponentide muutused. Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse ka tootjahinnaindeksit. Erijuhtudel räägitakse hüperinflatsioonist, kroonilisest inflatsioonist ja stagflatsioonist.
Inflatsiooni põhjused
Lühikest aega võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, kuid pikas perspektiivis on kõige olulisem hinnataseme mõjutaja rahapakkumine. Mida rohkem raha ringleb, seda väiksem on selle väärtus. Riik võib inflatsiooni mõjutada ka maksudega: kõrgemad maksud tähendavad kõrgemaid tootmis- ja tööjõukulusid ning seega kõrgemaid hindu.
Ettevõtete poolelt tõstab hindu nõudluse suurenemine, eriti kui turgu kontrollivad vähesed tootjad. Palgainflatsiooni korral nõuavad töötajad hindade tõustes suuremat palka, mis omakorda kasvatab ettevõtete kulusid. Kui tõstavad hindu materjalitarnijad, kasvavad tootmiskulud ja ka lõpptoote hind.
Kas inflatsioon on halb?
Majanduses peetakse inflatsiooni isegi kasulikuks, kui see on stabiilne ja madal, ligikaudu kaks protsenti. Eesti Pank nimetab stabiilset inflatsiooni kasulikuks, sest see suurendab läbipaistvust, vähendab tõenäosust, et ettevõtted ja inimesed tootmist kärbivad, ning aitab vältida rikkuse ümberjaotamist.
Positiivsete külgedena nimetatakse tootjate kasumi kasvu, paremat investeeringutasuvust, tootmise ja tööhõive kasvu ning aktsionäride võimalikku dividenditulu suurenemist. Negatiivsed küljed on fikseeritud sissetulekuga inimeste – näiteks pensionäride – ostujõu vähenemine, tulude ebavõrdsem jaotus, raskem planeerimine ja eksporditulu langus, sest kallinenud kaupade nõudlus välisturgudel väheneb.
Kes inflatsiooni ohjab
Euroalal vastutab hinnastabiilsuse eest ühtne rahapoliitika. Euroala keskpankade eesmärk on hoida inflatsioon keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Rahapoliitilised otsused teeb Euroopa Keskpanga nõukogu Frankfurdis, kus on hääl ka Eesti Panga presidendil. Eesti Pank sai eurosüsteemi liikmeks 2011. aasta algul, kui Eesti võttis seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Keskpank mõjutab majandust intressimäärade ja rahapakkumise kaudu: rahapakkumise suurendamine ärgitab kulutama ja investeerima, vähendamine mõjub vastupidi. Loe lähemalt loost Euriborist ja rahapoliitikast.
Ajalooline näide Eestist
Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Kuna Eesti marga väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, langes marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. 1927. aastal võttis Riigikogu vastu Eesti Panga uue põhikirja ja rahaseaduse ning alates 1928. aastast sai Eesti Pangast emissioonikeskpank, mille põhiülesanne oli raha väärtuse hoidmine.
Inflatsioon ja laenuvõtja
Raha kaotab inflatsiooni tõttu ostujõudu. Kui laenuvõtja maksab inflatsioonimäärast madalamat intressi, võidab ta, sest tagastatava raha tegelik väärtus on väiksem kui laenatud raha väärtus. Laenuandja jaoks on olukord vastupidine ja ta võib sellistel perioodidel raha kaotada. Samas tõstab keskpank kõrge inflatsiooni ajal sageli intresse, mistõttu tõuseb ka Euribor ja ujuva intressiga kodulaenu makse. Eestis on ujuva intressiga eluasemelaenud tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga.
Inflatsioon ja hoiused
Hoiuseintress jääb tavaliselt vahemikku 0,01–9% ning sõltub summast ja krediidiasutusest. Kui inflatsioon on hoiuseintressist kõrgem, väheneb hoiustatud raha reaalne väärtus ka siis, kui summa kontol kasvab. Tähtajalise hoiuse intress on seda suurem, mida pikem on tähtaeg ja suurem summa. Hoiused on Eestis ühes krediidiasutuses kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses. Investeerimishoiuse intress sõltub alusvara väärtusest; hoiusumma on garanteeritud, kuid intressitulu mitte. Hoiuste kohta loe ka hoiuste ja intressi muutuste lugu.
Hoiuseliigid
Finantsasutused pakuvad mitut tüüpi hoiuseid. Jooksev ehk nõudmiseni hoius võimaldab raha trahvita välja võtta ja on sisuliselt arvelduskonto. Kogumishoius sobib regulaarseks säästmiseks: avamise summa on väike ja hoiustamisperiood on tavaliselt vähemalt kuus kuud. Reservhoius on tähtajatu ning raha saab kasutada igal hetkel; intressi arvutatakse päevasaldolt. Tähtajaline hoius hoitakse kindla tähtajani ning tavaliselt on esimene sissemakse 100–300 eurot. Tähtajaliselt hoiuselt teenitud intressitulu pealt ei pea tulumaksu maksma. Inflatsiooni ajal tasub võrrelda, milline neist pakub intressi, mis hinnatõusu vähemalt osaliselt korvab.
Eesti Panga ülesanded
Lisaks rahapoliitikas osalemisele täidab Eesti Pank kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ja maksed liiguksid pankade vahel tõrgeteta, investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning jälgib Eesti ja euroala majandust. Hinnastabiilsuse eelduseks peab ta ka finantsstabiilsust – pangad peavad olema tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemateks aegadeks.
Inflatsioon ja investeerimine
Pikaajalise säästja jaoks on oluline, et tootlus ületaks inflatsiooni. Aktsiad, võlakirjad ja investeerimisfondid pakuvad võimalust selleks, kuid kannavad ka riski. Bitcoin, mis loodi 2009. aastal, oli 2024. aastaks ennekõike spekuleerimis- ja investeerimisvahend, mitte maksevahend, ning selle hind võib kõikuda väga tugevalt. Liitintress aitab säästudel kasvada, kui tulu reinvesteeritakse – sellest kirjutasime loos liitintressist.
Praktilised soovitused
Jälgi Statistikaameti igakuist tarbijahinnaindeksit, et teada, kui kiiresti hinnad tõusevad. Võrdle hoiuse- ja laenuintressi inflatsiooniga ning arvesta, et fikseeritud sissetulekuga pere ostujõud väheneb inflatsiooni ajal kõige kiiremini. Hajuta säästud eri varaklasside vahel ja jäta puhver ootamatuteks kuludeks. Laenu võttes arvuta, kuidas muutuks igakuine makse, kui Euribor tõuseks, ning eelista väikese summa puhul kiirlaenule odavamaid lahendusi.
Oluline teave
See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.
