Kodu on enamiku inimeste jaoks suurim vara, kuid kodukindlustuse leping sõlmitakse sageli kiiruga ja tingimusi loetakse alles siis, kui kahju on juba juhtunud. Sügis ja talv on aeg, mil tormid, külmunud torud ja küttekoldest alguse saanud tulekahjud muutuvad sagedasemaks. Seepärast on just nüüd hea hetk oma poliis üle vaadata. Selles artiklis selgitame, kuidas kodukindlustus toimib, mis vahe on nimetatud riskide ja koguriskikindlustusel ning millele tähelepanu pöörata, et kahju korral ei tuleks ebameeldivaid üllatusi.
Mida kodukindlustus katab?
Kodukindlustus jaguneb tavaliselt kaheks osaks: hoone või korteri kindlustus ning kodune vara ehk mööbel, tehnika, riided ja muud esemed. Paljud lepingud sisaldavad lisaks vastutuskindlustust, mis hüvitab kahju, mida kindlustatu tekitab kogemata teistele, näiteks kui sinu korterist lekkiv vesi kahjustab alumise naabri lage.
Korteriomanik peab arvestama, et korteriühistu kindlustab tavaliselt maja kui terviku, kuid korteri siseviimistlus, köögimööbel ja kodune vara jäävad sageli omaniku enda kindlustada. Täpne piir sõltub ühistu poliisist, seega tasub ühistult küsida, mida nende leping katab.
Nimetatud riskid või koguriskikindlustus?
Eesti Kindlustusseltside Liidu kodukindlustuse hea tava järgi on kaks põhilist lähenemist:
- Nimetatud riskide kindlustus hüvitab ainult lepingus nimetatud sündmused. Tavaliselt on nendeks tulekahju, torustiku leke, torm, üleujutus, vargus, röövimine ja vandalism. Kui sündmust nimekirjas ei ole, siis seda ka ei hüvitata.
- Koguriskikindlustus hüvitab äkilise ja ettenägematu välise sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, välja arvatud lepingus nimetatud välistused. See on laiem kaitse, kuid see ei tähenda, et kõik kahjud oleksid automaatselt kaetud.
Mõlema puhul on kõige olulisem lugeda välistuste loetelu. Tüüpilised välistused on näiteks järkjärguline kulumine, hooldamata jätmine, hallitus, kahjurid ja tahtlikult tekitatud kahju. Tingimused erinevad kindlustusandjate kaupa.
Kindlustussumma ja alakindlustus
Kindlustussumma peaks vastama sellele, kui palju maksaks hoone taastamine või vara asendamine. Kui kindlustussumma on liiga väike, võib tekkida alakindlustus: hüvitis võidakse vähendada samas proportsioonis, kui palju vara väärtus kindlustussummat ületab. Ehitushinnad on viimastel aastatel tõusnud, seega tasub üle kontrollida, kas mõne aasta taguse lepingu summa on endiselt piisav. Pärast suuremat remonti või kallite seadmete soetamist teavita sellest kindlasti kindlustusandjat.
Omavastutus
Omavastutus on kahju osa, mis jääb igal kindlustusjuhtumil kliendi enda kanda, ja see peab olema poliisil kirjas. Suurem omavastutus tähendab üldjuhul väiksemat kindlustusmakset, kuid väikesed kahjud jäävad siis täielikult omaniku kanda. Vali omavastutus, mille suudad vajadusel ootamatult tasuda ilma, et see pereeelarvet liialt koormaks.
Ohutusnõuded – sageli unustatud tingimus
Kindlustuslepingud sisaldavad ohutusnõudeid, mille rikkumine võib vähendada hüvitist või selle välistada. Levinud näited on:
- küttesüsteemi ja korstna regulaarne hooldus ning korstnapühkija akt;
- tühjana seisva hoone torustiku tühjendamine või kütmine talvel, et torud ei külmuks;
- uste ja akende lukustamine ning võtmete hoidmine nii, et need ei oleks võõrastele kättesaadavad;
- suitsuanduri olemasolu ja töökorras hoidmine;
- elektri- ja veetööde tegemine nõuetekohaselt.
Saaremaa ja teiste rannikualade elanike jaoks on eriti olulised tormi ja üleujutuse tingimused. Uuri, kas meretõusust või tugevast vihmast põhjustatud üleujutus on kaetud ja milliste eeltingimustega.
Kuidas pakkumisi võrrelda?
Võrdle pakkumisi mitte ainult hinna, vaid ka kindlustussumma, omavastutuse, kaetud riskide ja välistuste järgi. Küsi kõigilt kindlustusandjatelt pakkumine samadel alustel, et võrdlus oleks aus. Kontrolli ka, kas leping sisaldab ajutise elukoha kulude hüvitamist juhuks, kui kodu muutub pärast kahju elamiskõlbmatuks, ning kas kodune vara on kaetud ka väljaspool kodu, näiteks reisil või autos.
Mida teha kahju korral?
- Võimalusel takista kahju suurenemist: sulge vesi, lülita välja elekter, kutsu vajadusel päästeamet.
- Pildista ja filmi kahjustusi enne koristamist.
- Teata kahjust kindlustusandjale võimalikult kiiresti ja lepingus nõutud tähtaja jooksul.
- Varguse ja vandalismi korral teavita ka politseid.
- Ära viska kahjustatud esemeid ära enne, kui kindlustusandja on lubanud.
Kui tekib vaidlus
Kui sa ei ole kindlustusandja otsusega nõus, küsi kõigepealt kirjalikku põhjendust ja esita vajadusel pretensioon. Kui see ei aita, saab pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole või kohtusse. Kindlustusturgu ja kindlustuse turustamist järelevalvab Finantsinspektsioon, kelle veebilehel on ka tarbijatele mõeldud juhised.
Allikad
- Eesti Kindlustusseltside Liit: Kodukindlustuse hea tava
- Eesti Kindlustusseltside Liit: Hea kodukindlustuse sõlmimine
- Finantsinspektsioon
- Riigi Teataja: võlaõigusseadus (kindlustuslepingu sätted)
See artikkel on üldine teave ega ole finants- ega õigusnõuanne. Kindlustuskaitse ulatus sõltub konkreetse lepingu tingimustest; enne lepingu sõlmimist loe tingimused läbi ja küsi vajadusel kindlustusandjalt või -vahendajalt selgitust.