Krediitkaart on igapäevane maksevahend, kuid selle loogika erineb deebetkaardist. Selles loos selgitame krediitkaardi põhimõtet ja ajalugu ning anname nõu vastutustundlikuks kasutamiseks.
Põhimõte
Krediitkaart on pangakaart, mis toimib järelmaksu põhimõttel: ostude eest saab tasuda hiljem. Kaarte väljastavad tavaliselt pangad, kes määravad kasutuslimiidi ja piirangud.
Algus
Juba 19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate, mis aitasid kaubamajadel ja naftakaupmeestel püsikliente hoida. Esimese pangandussektori krediitkaardi andis välja Franklin National Bank New Yorgis 1951. aastal. Samal ajal levis Diners Club Card, mis oli mõeldud New Yorgi restoranides tasumiseks ning millel oli 1951. aastal juba üle 20 000 kasutaja.
Plastkaart ja arvutid
1959. aastal võttis American Express kasutusele esimese plastist krediitkaardi; varasemad olid papist või tselluloidist. 1960. aastatel hakati panganduses kasutama arvuteid, mis lihtsustas krediidi arvestamist. Krediidiasutuste koostöös toodi turule MasterCard ja Visa ning 1960. aastate keskpaigaks oli maailmas umbes miljon krediitkaarti.
Eestis
Eestis võeti krediitkaardid kasutusele 1994. aastal. Interneti levikuga laienesid kasutusvõimalused ning tänapäeval on paljud krediitkaardid digiteeritud ja neid kasutatakse veebipoodides.
Ajalugu
19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate, mis aitasid kaubamajadel ja naftakaupmeestel püsikliente hoida. Esimese pangandussektori krediitkaardi andis välja Franklin National Bank New Yorgis 1951. aastal; samal ajal levis Diners Club Card, millega tasuti New Yorgi restoranides.
1960. aastatel hoogustas arvutite kasutamine panganduses krediitkaartide levikut ning turule tulid MasterCard ja Visa. 1960. aastate keskpaigaks oli maailmas umbes miljon krediitkaarti. Interneti levikuga 1990. aastatel laienesid kasutusvõimalused ning tänapäeval on paljud kaardid digitaalsed ja kasutusel veebipoodides ja mobiilimaksetes.
Loe ka
Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.
Kasulik teada
Krediitkaart on mugav, kuid tasumata summalt tuleb maksta intressi. Maksa võlg võimalusel iga kuu täies ulatuses ning vali limiit, mida suudad kindlasti tagasi maksta. Krediidikindlustuse tingimused loe enne lepingut hoolikalt läbi.
Seotud lingid
Lisalugemist ja varasemad viited: krediidikonto.ee, kuidas krediidikindlustus töötab, Ev100.ee, Delfi.ee, Postimees.ee.
Oluline teave
See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.