Krüptoraha on viimase kümnendi üks enim arutatud finantsteemasid. Selles loos selgitame, mis on krüptoraha, kuidas toimib plokiahel ja millised on peamised riskid.
Mis on krüptoraha
Krüptoraha ehk krüptovaluuta on rahasüsteem, mille turvalisus põhineb krüptograafial ning mida iseloomustab detsentraliseeritud isereguleeruv maksesüsteem. See on digitaalraha alaliik. Esimene ja tuntuim detsentraliseeritud krüptoraha oli bitcoin, mis loodi 2009. aastal; nüüdseks on neid sadu. 2024. aastaks oli bitcoin eelkõige spekuleerimis- ja investeerimisvahend, mitte maksevahend.
Plokiahel
Krüptovaluutad eksisteerivad plokiahelal, mis on hajutatud andmebaas. Plokid on omavahel ühendatud ja krüptograafiaga kaitstud; iga plokk sisaldab viidet eelmisele plokile, ajatemplit ja tehinguandmeid. Plokki ei saa tagantjärele muuta ilma kõiki järgnevaid plokke muutmata. Bitcoini plokiaeg on keskmiselt 10 minutit, Ethereumil 10–20 sekundit.
Kaeve ja konsensus
Töötõendus oli esimene krüptovaluutas kasutatud konsensuse meetod. Panuse tõenduse puhul lukustavad osalejad osa oma valuutast ploki kinnitamiseks. Krüptorahakaeve tähendab tehingute valideerimist, mille eest kaevandajad saavad tasu, kuid kaeve keerukus on aastatega kasvanud.
Rahakotid ja anonüümsus
Krüptorahakotis hoitakse avaliku ja privaatse võtme paare. Bitcoin ei ole tegelikult anonüümne: vahetuspunktid peavad koguma kasutajate andmeid ning tehingute jälgi ajades saab aadressi omaniku sageli tuvastada.
Ajatembeldus
Iga plokk plokiahelas sisaldab ajatemplit, mis näitab, millal tehing kinnitati. Plokiaeg on tavaliselt sihilikult seatud: kuna räsimine muutub tehnoloogia arenedes kiiremaks, muudetakse teatud aja tagant räsimise raskust, et plokid tekiksid ühtlase tempoga.
2017. aasta septembri andmetel oli olemas üle tuhande krüptovaluuta, millest enamik sarnanes esimese täies ulatuses rakendatud detsentraliseeritud krüptovaluuta bitcoiniga. Süsteemide ohutust ja raamatupidamist haldavad vastastikku umbusklikud osapooled ehk kaevurid, kes kasutavad tehingute kinnitamiseks oma arvutite arvutusvõimsust.
Loe ka
Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab; Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid.
Kasulik teada
Krüptoraha hind võib kõikuda väga tugevalt. Investeeri ainult summat, mille kaotamist suudad taluda, hoia privaatvõtmeid turvaliselt ja kasuta usaldusväärseid platvorme.
Seotud lingid
Lisalugemist ja varasemad viited: Krüptoraha, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva veebileht, Laen.eu ajaveeb, Äripäeva sisuturundus.
Oluline teave
See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.