Rubriik: Blog

Lihtsalt rahast: investeerimisnõuanded

Judith Marshall

Investeerimine võib tunduda keeruline, kuid lihtsad sammud aitavad sul sellega alustada. Selles artiklis jagame praktilisi nõuandeid, et saaksid liikuda kindla ja teadlikult.

Miks investeerida?

Investeerimine aitab sul raha kasvada. Inflatsioon võib raha väärtust vähendada. Investeerides saad võimaluse teenida tulu, mis ületab inflatsiooni. See aitab sul saavutada oma rahalisi eesmärke.

Sea eesmärgid

Eesmärkide seadmine on esimene samm. Küsi endalt, mida soovid saavutada. Kas soovid osta kodu, säästa pensioniks või lihtsalt kasvatada oma sääste? Selge eesmärk aitab sul valida õige investeerimisstrateegia.

Tunne oma riskiisu

Igaühe riskiisu on erinev. Mõtle, kui palju oled valmis kaotama. Mida suurem on risk, seda suurem on võimalus ka kasumit teenida. Kui eelistan madalamat riski, vali stabiilsemad investeerimisvõimalused.

Tee uurimistööd

Investeerimise eelduseks on teadlikkus. Uuri erinevaid investeerimisvõimalusi, nagu aktsiad, fondid ja kinnisvara. Iga investeerimisviisi puhul on oma plussid ja miinused. Uurides saad teha teadlikke otsuseid.

Alusta väikselt

Lisa oma investeeringud järk-järgult. Alusta väikeste summadega, kuni tunned end kindlalt. Isegi väikesed investeeringud võivad aja jooksul kasvada. Konsolideeritud säästud on suur võit.

Diversifitseeri portfell

Ära pane kõike ühte hoonesse. Hajuta oma investeeringud erinevatesse valdkondadesse. See aitab vähendada riski. Üksikud aktsiad võivad langeda, kuid mitmekesine portfell tavaliselt jääb stabiilsemaks.

Jälgi oma investeeringuid

Pöördu oma portfelli regulaarselt vaatama. Uuri turuolukordi ja muutuvaid investeerimisvõimalusi. Ole valmis oma strateegiat kohandama. Iga muutus turul võib tuua uusi võimalusi.

Kasuta spetsialiste

Kui tunned, et vajad abi, kaalu konsulteerida investeerimisspetsialistiga. Nad saavad jagada oma teadmisi ja anda nõu. Hea nõustamine võib aidata vältida vigu.

Investeeri haridusse

Investeerimine haridusse on sama oluline. Osale kursustel ja seminaridel, mis käsitlevad investeerimist. Mida rohkem tead, seda paremini oskad oma raha hallata.

Ära lase emotsioonidel juhtida

Investeerimine on emotsionaalne. Ära lase hirmul või ahnusel oma otsuseid mõjutada. Hoia kinni oma strateegiast ja pea meeles oma eesmärke. Jätkuv rahu on edu saavutamise võti.

Kuidas teha investeerimise plaane

Alusta investeerimisplaani loomisega, kus on kirjas, kuidas ja kuhu investeerida. Planeeri oma kulud ja tulud. Oluline on kindlaks teha, kui palju saad investeerida igakuiselt. Rohkem infot investeerimisplaanide koostamisest leiad siit.

Kokkuvõte

Investeerimine ei pea olema keeruline. Alusta eesmärkidest, tunne oma riskiisu ja tee uurimistööd. Alusta väikselt ja hajuta oma investeeringud. Jälgi oma investeeringuid ja kasuta spetsialiste, kui vaja. Investeeri haridusse ja hoia emotsioonid kontrolli all.

Nii saad teha edukaid investeeringud, mis aitavad saavutada sinu finantseesmärke. Rahaga mängimine võib olla lõbus ja kasulik, kui teed seda targalt. Alusta juba täna!

Lisalugemine

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab

Judith Marshall

Kodulaenu ja hoiuse puhul on oluline mõista, kuidas intress aja jooksul koguneb. Selles loos selgitame liitintressi põhimõtet ja seda, miks see on oluline nii säästjale kui ka laenuvõtjale.

Euribor ja intressimäärad

Mis on liitintress

Liitintress arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud varasemate perioodide intressidelt. See tekib, kui intress reinvesteeritakse, mitte ei maksta välja. Lihtintressi puhul varasema perioodi intressi põhisummale ei lisata ja liitintressi efekti ei teki.

Valem

Liitintress arvutatakse valemiga P′ = P(1 + r/n)^(nt), kus P on algne põhisumma, r intressimäär, n intressi arvutamise sagedus aastas ja t aeg. Näiteks kui hoiustada 1500 eurot 8% aastaintressiga ja liita intressi kaks korda aastas, on summa nelja aasta pärast ligikaudu 2052,85 eurot.

Einsteini tsitaat

Albert Einsteinile omistatakse sageli ütlust, et liitintress on kaheksas maailmaime – kes sellest aru saab, teenib seda, kes ei saa, maksab seda. Tõendeid, et Einstein seda tegelikult ütles, ei ole.

Seos Euriboriga

Eestis on ujuva intressiga eluasemelaenude intress tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga. Euribori arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste kohta tähtajaga kuni 12 kuud.

Liitintress säästjale

Tähtajalise hoiuse intress on seda suurem, mida pikem on tähtaeg ja suurem summa. Kui intressitulu jäetakse hoiusele või investeeritakse uuesti, hakkab liitintress tööle.

Investeerimisfondid ei jaga tulu välja, vaid reinvesteerivad selle, mistõttu kajastub liitintressi mõju osaku puhasväärtuse kasvus. Mida varem säästmisega alustada, seda kauem saab liitintress toimida. Laenu puhul on loogika vastupidine: tasumata intress, mis lisandub võlale, kasvatab maksete summat.

Liitintressi mõju on seda suurem, mida sagedamini intressi arvutatakse: kui intressi liidetakse igakuiselt, kasvab summa veidi kiiremini kui kord aastas liitmisel.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Mis on Euribor ja kuidas see tekkis; Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale; Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid.

Kasulik teada

Säästja jaoks töötab liitintress kasuks, kui tulu jäetakse kasvama. Laenuvõtja jaoks on oluline jälgida, et tasumata intress ei koguneks, sest see suurendab võlga.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas arvutatakse euribori määra, kiirlaenud ja Euribor, kiire laen.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Euribor ja rahapoliitika: kes mõjutab intressimäärasid

Judith Marshall

Euribor ei sünni tühjas ruumis: seda mõjutab euroala ühine rahapoliitika. Selles loos selgitame, kuidas keskpangad intressimäärasid mõjutavad ja mis on Eesti Panga roll.

Euribor

Hinnastabiilsus

Hinnastabiilsuse hoidmine on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele keskpankadele. Keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks.

Eesmärk

Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon jääks keskmise aja jooksul alla 2%, kuid püsiks selle lähedal. Rahapoliitilised otsused langetavad euroala keskpankade presidendid, sealhulgas Eesti Panga president, üheskoos Frankfurdis Euroopa Keskpanga nõukogu istungil. Iga presidendi hääl on sama kaaluga.

Eesti Pank eurosüsteemis

2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja Eesti Pank sai eurosüsteemi liikmeks. Eesti Pank osaleb ühtse rahapoliitika kujundamises koos teiste euroala keskpankadega ja jälgib, et pangandus tervikuna oleks stabiilne.

Raha hulk ja intress

Rahapakkumise suurendamine ärgitab inimesi kulutama ja investeerima, vähendamine mõjub vastupidi. Pikas perspektiivis on rahapakkumine hinnataseme kõige olulisem mõjutaja.

Mida see laenuvõtjale tähendab

Kui Euroopa Keskpank tõstab inflatsiooni ohjamiseks intressimäärasid, kallineb pankadevaheline laenamine ja Euribor tõuseb. Eestis on ujuva intressiga eluasemelaenud tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga, mistõttu jõuab muutus kodulaenu makseni intressi ülevaatamisel.

Hoiustaja jaoks võib intresside tõus tähendada hoiuseintressi kasvu. Eesti hoiuse tagamise skeemiga on kaitstud Eestis tegevusloa alusel tegutsevates pankades hoitavad hoiused kuni 100 000 euro ulatuses. Seepärast tasub rahapoliitika otsuseid jälgida nii laenu kui ka säästude planeerimisel.

Rahapoliitika eesmärk on hoida hindade üldist taset stabiilsena, sest kiire inflatsioon vähendab raha ostujõudu ja säästude väärtust. Eesti Pank osaleb selles koos teiste euroala keskpankadega ning analüüsib ka Eesti majandust ja finantsstabiilsust.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Mis on Euribor ja kuidas see tekkis; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.

Kasulik teada

Intressimäärade suunda saab aimata Euroopa Keskpanga otsustest. Kui keskpank tõstab intresse, tõuseb tavaliselt ka Euribor ja seega ujuva intressiga laenu makse.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas arvutatakse euribori määra, Delfi, Postimees.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Mis on Euribor ja kuidas see tekkis

Judith Marshall

Euribor on intressimäär, mis mõjutab enamiku Eesti kodulaenude makset. Selles loos selgitame, mis on Euribor, kuidas seda arvutatakse ja kuidas see Eestis kasutusele tuli.

Määratlus

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama eurosid teisele kõrge reitinguga pangale. Seda arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste kohta tähtajaga kuni 12 kuud.

Algus

Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ja need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. Euribor asendas euroala rahvusvaluutade pankadevahelised intressimäärad, sest 1999. aasta alguses võeti kasutusele euro.

Eestis

Kui Eesti 2011. aastal euro kasutusele võttis, lõpetas Eesti Pank krooni pankadevaheliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvutamise. Viimati arvutati neid 29. detsembril 2010. Eestis välja antud ujuva intressiga eluasemelaenude intressimäär on tavaliselt seotud kuue kuu Euriboriga.

Pangad

Euribori määravad vabal turul tehtud kokkulepped kommertspankade vahel, mis on euroala rahaturgude suurima käibega, kõrge krediidireitingu ja laitmatu mainega. Euribori on arvutatud 57 panga andmete põhjal.

Euribor ja laenumakse

Ujuva intressiga laenu intress koosneb tavaliselt kahest osast: Euribor ja pangaga kokku lepitud marginaal. Kuna Euribor muutub iga päev, vaadatakse laenulepingu intress üle kindla perioodi järel, Eestis enamasti iga kuue kuu tagant.

Enne euro tulekut kasutati Eestis krooni pankadevahelisi määrasid Talibor ja Talibid, mida Eesti Pank arvutas kuni 29. detsembrini 2010.

Euribori noteeritakse mitme tähtaja kohta, kuid kõigi tähtaeg jääb kuni 12 kuu piiresse. Mida pikem on periood, seda rohkem peegeldab määr turu ootusi tulevaste intresside kohta. Laenuvõtja jaoks on oluline teada, millise tähtajaga määr tema lepingus kirjas on.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Euribor ja rahapoliitika: kes mõjutab intressimäärasid; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid.

Kasulik teada

Kui sul on ujuva intressiga laen, vaata lepingust, millise Euribori perioodiga see on seotud ja kui tihti intressi üle vaadatakse. Nii oskad maksete muutust paremini ette näha.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Euribor.eu, kiirlaenu, 2023. aasta parimad laenupakkumised, Euribor.eu.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid

Judith Marshall

Kiirlaen on kiire viis väikest summat laenata, kuid sellel on kõrge hind. Selles loos selgitame kiirlaenu olemust, regulatsiooni ja levinumaid pettusi.

Mis on kiirlaen

Kiirlaen on lühikese tähtaja ja väikese summaga laen, mida võimaldavad elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid. Sageli samastatakse kiirlaenu SMS-laenuga, kuigi taotleda saab ka muul viisil. Pärast esmakordset isikutuvastust laekub laenusumma minutitega pangakontole.

Miks see on kallis

Väiksemate summade puhul ei nõuta sageli käendust ega tagatist. Kuna laenuandja risk on suurem, maandatakse seda väikeste summade, lühikeste tähtaegade, kõrgete intresside ja lisatasudega. Laenutähtajad jäävad mõne kuu piiresse ning aasta keskmine intressimäär võib ulatuda 300–400%-ni.

Regulatsioon

Kuni 2014. aasta alguseni ei pidanud kiirlaenufirmad Eestis end registreerima ja ühtne riiklik järelevalve puudus. Riigikogu rahanduskomisjoni 2014. aasta arutelul hinnati laenuvõtjate arvuks 130 000–140 000.

Pettused

Levinud skeemides kuritarvitatakse teise inimese pangakontot või isikuandmeid, kogutakse andmeid müügikuulutuste kaudu või avatakse ohvri nimele konto, mille paroolid jäävad petturile.

Alternatiivid

Enne kiirlaenu võtmist tasub kaaluda odavamaid lahendusi. Krediitkaart toimib järelmaksu põhimõttel ja määratud tagasimaksega kaardi puhul ei arvuta pank kindla perioodi, tavaliselt ühe kuu jooksul kasutatud krediidile intressi.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul saab kaardiomanik valida tagasimakse päeva ja summa, kuid kui krediit pole lepingus sätestatud ajaks tagastatud, lisanduvad intressid. Ka väike säästupuhver kogumishoiusel aitab ootamatud kulud katta ilma kõrge intressiga laenuta. Kui võlad hakkavad kuhjuma, on oht jõuda maksejõuetuseni.

Kiirlaenu taotlemisel tasub meeles pidada, et laenuandja peab hindama laenuvõtja maksevõimet. Kui laenu teenindamine muutub võimatuks, võib see viia maksejõuetuseni, mille põhitunnus on võimetus rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Krediitkaart: kuidas see toimib ja kust see alguse sai; Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.

Kasulik teada

Enne kiirlaenu võrdle krediidi kulukuse määra ja mõtle, kas sama summa on võimalik saada odavamalt. Ära kunagi jaga oma pangaparoole ega luba teistel oma kontot kasutada.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: delfi.ee, laen.eu, postimees.ee, mida teha, kui ei suuda laenu tasuda.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma

Judith Marshall

Ärilaenu võttes tasub mõelda ka sellele, mis juhtub, kui makseid ei suudeta tasuda. Selles loos selgitame maksejõuetuse mõistet ja selle erinevust pankrotist.

Mõiste

Maksejõuetus on õigustermin, mis tähendab maksevõimetuks tunnistamist. See kirjeldab majanduslikust seisundist sõltuvat võimet makseid tasuda. Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid.

Tahtlik ja tahtmatu

Tahtliku maksejõuetuse puhul teavad ettevõtjad, et ei suuda kohustusi täita, kuid ei võta midagi ette; selle alaliik võib olla teadlik pettus. Tahtmatu maksejõuetus tekib ootamatu sündmuse tagajärjel, näiteks kui ettevõtte varad röövitakse.

Ajutine ja püsiv

Eristatakse ajutist ja püsivat maksejõuetust. Püsiva ehk lootusetu maksejõuetuse korral kuulutab kohus välja pankroti. Ajutise maksejõuetuse korral alust pankrotiks ei ole, kuid tuleb välja selgitada, kas võlgnik ei suuda või ei taha kohustusi täita.

Pankrot ei ole sünonüüm

ÕS-i järgi on pankrot lootusetu maksejõuetus, seega iga maksejõuetus ei vii pankrotini. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui ka kogu tema vara ei kata maksekohustusi.

Võlausaldaja vaade

Maksejõuetus puudutab ka investorit. Kui aktsiaselts läheb pankrotti, rahuldatakse esmalt kreeditoride nõuded ja alles siis jagatakse ülejäänud vara aktsionäride vahel; aktsionärid võivad kaotada kogu investeeritud raha, kuid ei pea juurde maksma.

Võlakirja omanik on võlausaldaja, kelle nõue on aktsionäri omast eespool. Hüpoteekvõlakirja puhul on laen tagatud kindla kinnisvaraobjektiga, mis vähendab riski. Seetõttu tasub nii laenu andes kui ka investeerides hinnata, kui tõenäoline on vastaspoole maksejõuetus ja mis tagab nõude.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid; Võlakirjad: kuidas need toimivad ja millised liigid on olemas; Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab.

Kasulik teada

Ärilaenu planeerides koosta realistlik rahavoogude prognoos ja jäta puhver ootamatusteks. Kui makseraskused tekivad, räägi laenuandjaga varakult, sest maksegraafiku muutmine on lihtsam enne, kui võlad kuhjuvad.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: siin, Laen.eu ärilaenud, Laen.eu, Дельф (Kiirlaen), Äripäev (Parimad kiirlaenu pakkujad Eestis).

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Krüptoraha ja plokiahel: kuidas see töötab

Judith Marshall

Krüptoraha on viimase kümnendi üks enim arutatud finantsteemasid. Selles loos selgitame, mis on krüptoraha, kuidas toimib plokiahel ja millised on peamised riskid.

Mis on krüptoraha

Krüptoraha ehk krüptovaluuta on rahasüsteem, mille turvalisus põhineb krüptograafial ning mida iseloomustab detsentraliseeritud isereguleeruv maksesüsteem. See on digitaalraha alaliik. Esimene ja tuntuim detsentraliseeritud krüptoraha oli bitcoin, mis loodi 2009. aastal; nüüdseks on neid sadu. 2024. aastaks oli bitcoin eelkõige spekuleerimis- ja investeerimisvahend, mitte maksevahend.

Plokiahel

Krüptovaluutad eksisteerivad plokiahelal, mis on hajutatud andmebaas. Plokid on omavahel ühendatud ja krüptograafiaga kaitstud; iga plokk sisaldab viidet eelmisele plokile, ajatemplit ja tehinguandmeid. Plokki ei saa tagantjärele muuta ilma kõiki järgnevaid plokke muutmata. Bitcoini plokiaeg on keskmiselt 10 minutit, Ethereumil 10–20 sekundit.

Kaeve ja konsensus

Töötõendus oli esimene krüptovaluutas kasutatud konsensuse meetod. Panuse tõenduse puhul lukustavad osalejad osa oma valuutast ploki kinnitamiseks. Krüptorahakaeve tähendab tehingute valideerimist, mille eest kaevandajad saavad tasu, kuid kaeve keerukus on aastatega kasvanud.

Rahakotid ja anonüümsus

Krüptorahakotis hoitakse avaliku ja privaatse võtme paare. Bitcoin ei ole tegelikult anonüümne: vahetuspunktid peavad koguma kasutajate andmeid ning tehingute jälgi ajades saab aadressi omaniku sageli tuvastada.

Ajatembeldus

Iga plokk plokiahelas sisaldab ajatemplit, mis näitab, millal tehing kinnitati. Plokiaeg on tavaliselt sihilikult seatud: kuna räsimine muutub tehnoloogia arenedes kiiremaks, muudetakse teatud aja tagant räsimise raskust, et plokid tekiksid ühtlase tempoga.

2017. aasta septembri andmetel oli olemas üle tuhande krüptovaluuta, millest enamik sarnanes esimese täies ulatuses rakendatud detsentraliseeritud krüptovaluuta bitcoiniga. Süsteemide ohutust ja raamatupidamist haldavad vastastikku umbusklikud osapooled ehk kaevurid, kes kasutavad tehingute kinnitamiseks oma arvutite arvutusvõimsust.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab; Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid.

Kasulik teada

Krüptoraha hind võib kõikuda väga tugevalt. Investeeri ainult summat, mille kaotamist suudad taluda, hoia privaatvõtmeid turvaliselt ja kasuta usaldusväärseid platvorme.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Krüptoraha, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva veebileht, Laen.eu ajaveeb, Äripäeva sisuturundus.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale

Judith Marshall

Paljud alustavad investeerimist fondidest, sest need võimaldavad osta korraga osa paljudest väärtpaberitest. Selles loos selgitame, kuidas investeerimisfond toimib ja millele tähelepanu pöörata.

Mis on investeerimisfond

Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib Finantsinspektsioonilt loa saanud fondivalitseja. Fondivalitseja paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse, et teenida tulu. Investor ostab fondiosakuid ehk osaluse valmis väärtpaberiportfellis.

Peamised omadused

Fondi investeeringud on hajutatud eri turgude, instrumentide ja ettevõtete vahel, et vähendada riski. Kutselisel fondihalduril on tavaliselt rohkem kogemusi kui lihtinvestoril. Fondiosakuid saab vajadusel rahaks vahetada. Fondi juhtimise eest võtab fondijuht hooldustasu, mis on aastas 1–2% fondi mahust.

Kuidas tulu tekib

Fondivalitseja investeerib raha edasi ja saadud tulu reinvesteeritakse. Fond ei jaga tulu välja, vaid see kajastub osaku puhasväärtuse kasvus. Investor saab oma osa kätte osaku müümisel või lepingu lõppemisel. Soovituslik investeerimisperiood on vähemalt viis aastat.

Erinevused

Fondid erinevad eesmärkide, fondijuhtide, strateegiate ja likviidsuse poolest, mistõttu võib nende tootlus olla väga erinev.

Fond, hoius või aktsia

Fond ei ole ainus võimalus raha kasvatada. Tähtajaline hoius pakub panga tagatud intressi ja hoiused on ühes krediidiasutuses tagatud kuni 100 000 euro ulatuses, kuid tootlus on tavaliselt madalam.

Aktsia esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab hääleõiguse ja õiguse dividendidele, ent üksikaktsia risk on suurem kui hajutatud fondil. Investeerimisfond asub nende vahel: hajutatus vähendab riski, kuid tootlus pole garanteeritud. Valik sõltub eesmärgist, ajaplaanist ja riskitaluvusest.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab; Võlakirjad: kuidas need toimivad ja millised liigid on olemas; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.

Kasulik teada

Enne fondi valimist võrdle tasusid, sest 1–2% aastas mõjutab pikas plaanis tootlust oluliselt. Loe fondi tingimusi ja vali riskitase, mis sobib sinu eesmärkide ja ajaplaaniga.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas teha esimesed sammud, Kiirlaenud, mis need on?, Euribor ja selle mõju finantsidele, Parimad laenupakkumised 2023.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid

Judith Marshall

Kui maksad poes telefoni või kaardiga, liigub raha mitme süsteemi kaudu. Selles loos selgitame, milline on Eesti Panga roll maksete toimimisel ja kuidas maksekaardid on digiteerunud.

Eesti Pank

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta alguses võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja Eesti Pangast sai eurosüsteemi liige. Panga esmane eesmärk on aidata hoida euroalal hinnastabiilsust.

Keskpanga ülesanded

Eesti Pank korraldab sularaharinglust ja jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ehk et maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta. Pank investeerib ja haldab Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga varasid, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat, analüüsib majandust ning nõustab valitsust.

Finantsstabiilsus

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad pangad olema tugevad, hästi kapitaliseeritud ja omama puhvreid halvemate aegade tarbeks. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et pangandus tervikuna oleks stabiilne.

Kaardid veebis

Krediitkaartide kasutusvõimalused laienesid koos interneti levikuga 1990. aastatel. Tänapäeval on paljud kaardid digiteeritud: neid füüsiliselt ei eksisteeri ja neid kasutatakse veebipoodides.

Ajalugu

Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919. Tegevuse alguseks loetakse 3. maid, kui pearaamatusse kanti esimene summa – 10 miljonit Eesti marka põhikapitaliks.

Hoiuste kaitse

Eestis on hoiused kaitstud tagatisfondi seaduse alusel ning finantsasutuste tegevust jälgib Finantsinspektsioon. Iga inimese ja ettevõtte kohta on ühes krediidiasutuses täielikult tagatud 100 000 eurot koos intressiga.

Hüvitis tuleb välja maksta hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. Pankades hoiustamise eelis on panga pankroti korral riiklik tagatis, hoiu-laenuühistute puhul see ei kehti. Digimaksete kasvades on see oluline teadmine, sest arvelduskonto on enamiku makseviiside – kaardi, internetipanga ja mobiilimakse – alus.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Euribor ja rahapoliitika: kes mõjutab intressimäärasid; Krediitkaart: kuidas see toimib ja kust see alguse sai; Mis on Euribor ja kuidas see tekkis.

Kasulik teada

Digimaksete puhul kaitse oma seadmeid PIN-koodi või biomeetriaga, ära jaga pangaparoole ning kontrolli regulaarselt kontoväljavõtet, et märgata võõraid tehinguid.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas kasutada viipemakseid, Kiirlaen ja kiire laen, EURIBOR: Mis see on ja kuidas see mõjutab sinu finantse, 2023 aasta parimad laenupakkumised.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Tulumaks: kuidas see toimib ja mida tähendab ühtlane maksumäär

Judith Marshall

Maksumuudatused mõjutavad nii palka kui ka kodulaenu eelarvet. Selleks et muudatustest aru saada, tasub teada, mis tulumaks on ja kuidas eri maksusüsteemid toimivad.

Mis on tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Eri riikides võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla eri maksuliigid ning eri tululiike võidakse maksustada eri maksudega. Eestis kehtib alates 2025. aastast 22% tulumaksumäär ning Eestis on vaid üks tulumaksuseadus.

Proportsionaalne ja progresseeruv

Ühtlase ehk proportsionaalse maksumäära puhul maksavad kõik oma tulust sama protsendi. Progresseeruva maksu puhul on suurema tulu saajate maksumäär suurem; seda põhjendatakse väiksema ohverduse põhimõttega. Maksumäärasid võib olla palju – Hispaanias kehtis 1990. aastatel 36 tulumaksumäära ning USA-s ja Suurbritannias ulatusid kõrgeimad määrad sõja ajal ja pärast seda 90%-ni.

Soodustused

Enamasti vabastatakse maksust minimaalseks toimetulekuks vajalik summa. Maksuvabastus on summa, mida ei maksustata; maksusoodustus arvatakse maksustatavast summast maha; maksukrediit arvatakse maha tasumisele kuuluvast maksust. Soodustusi on pakutud näiteks laenuga eluaseme soetamisel, koolituskuludel, annetustel ja pensionifondi sissemaksetel.

Ajalugu

Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias 1799. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja rahastamiseks.

Tulumaks ja säästmine

Tulumaksu tasub silmas pidada ka säästmisel. Näiteks tähtajaliselt hoiuselt teenitud intressitulu pealt ei pea Eestis füüsiline isik tulumaksu maksma, mistõttu on see üks lihtsamaid madala riskiga säästmisviise.

Investeerides aktsiatesse või fondidesse tuleb füüsilisel isikul tulult maksta tulumaksu tulumaksuseaduses sätestatud korras. Maksuvabastused, soodustused ja maksukrediidid aitavad koormust vähendada, kuid nende tingimused võivad aastati muutuda, mistõttu tasub enne deklaratsiooni esitamist reeglid üle vaadata.

Tulumaksu kehtestamise põhjused on ajalooliselt olnud sageli seotud riigi suurte kuludega: Suurbritannia esimene tulumaks 1799. aastal oli mõeldud just sõjakulude katmiseks. Tänapäeval rahastatakse tulumaksust riigi ja omavalitsuste igapäevaseid ülesandeid.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Käibemaks Eestis: määrad ja kohustused ettevõtjale; Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab; Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale.

Kasulik teada

Kodulaenu puhul tasub üle vaadata, millised maksusoodustused parajasti kehtivad, sest reeglid muutuvad. Ajakohase teabe leiad Maksu- ja Tolliameti lehelt.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: EV100, Laen.eu, Delfi.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad