Rubriik: Blog

Krediitkaart: kuidas see toimib ja kust see alguse sai

Judith Marshall

Krediitkaart on igapäevane maksevahend, kuid selle loogika erineb deebetkaardist. Selles loos selgitame krediitkaardi põhimõtet ja ajalugu ning anname nõu vastutustundlikuks kasutamiseks.

Põhimõte

Krediitkaart on pangakaart, mis toimib järelmaksu põhimõttel: ostude eest saab tasuda hiljem. Kaarte väljastavad tavaliselt pangad, kes määravad kasutuslimiidi ja piirangud.

Algus

Juba 19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate, mis aitasid kaubamajadel ja naftakaupmeestel püsikliente hoida. Esimese pangandussektori krediitkaardi andis välja Franklin National Bank New Yorgis 1951. aastal. Samal ajal levis Diners Club Card, mis oli mõeldud New Yorgi restoranides tasumiseks ning millel oli 1951. aastal juba üle 20 000 kasutaja.

Plastkaart ja arvutid

1959. aastal võttis American Express kasutusele esimese plastist krediitkaardi; varasemad olid papist või tselluloidist. 1960. aastatel hakati panganduses kasutama arvuteid, mis lihtsustas krediidi arvestamist. Krediidiasutuste koostöös toodi turule MasterCard ja Visa ning 1960. aastate keskpaigaks oli maailmas umbes miljon krediitkaarti.

Eestis

Eestis võeti krediitkaardid kasutusele 1994. aastal. Interneti levikuga laienesid kasutusvõimalused ning tänapäeval on paljud krediitkaardid digiteeritud ja neid kasutatakse veebipoodides.

Ajalugu

19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate, mis aitasid kaubamajadel ja naftakaupmeestel püsikliente hoida. Esimese pangandussektori krediitkaardi andis välja Franklin National Bank New Yorgis 1951. aastal; samal ajal levis Diners Club Card, millega tasuti New Yorgi restoranides.

1960. aastatel hoogustas arvutite kasutamine panganduses krediitkaartide levikut ning turule tulid MasterCard ja Visa. 1960. aastate keskpaigaks oli maailmas umbes miljon krediitkaarti. Interneti levikuga 1990. aastatel laienesid kasutusvõimalused ning tänapäeval on paljud kaardid digitaalsed ja kasutusel veebipoodides ja mobiilimaksetes.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Kiirlaen: kuidas see toimib ja millised on riskid; Digimaksed ja keskpank: kes hoolitseb, et maksed liiguksid; Liitintress ja Euribor: kuidas intress ajas kasvab.

Kasulik teada

Krediitkaart on mugav, kuid tasumata summalt tuleb maksta intressi. Maksa võlg võimalusel iga kuu täies ulatuses ning vali limiit, mida suudad kindlasti tagasi maksta. Krediidikindlustuse tingimused loe enne lepingut hoolikalt läbi.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: krediidikonto.ee, kuidas krediidikindlustus töötab, Ev100.ee, Delfi.ee, Postimees.ee.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Hoiused ja turvalised pangad

Judith Marshall

Mis puudutab rahalisi vahendeid, on turvalisus esmatähtis. Kõik me soovime usaldusväärset panga partnerit, kelle hoiustatud varad on ohutud. Selles artiklis uurime, mida tuleb otsida pangas, et veenduda oma raha turvalisuses, ning arutleme hoiuste olemuse üle.

Hoiused defined

Hoius on summa, mille klient on panga jaoks hoiule andnud. Pangad kasutavad neid hoiuseid laenude andmiseks, samal ajal pakkudes hoiustajatele intressitulu. Hoiused on tähtis osa finantsturul, aidates edendada majanduskasvu ja luues finantsstabiilsust.

Hoiused on tavaliselt jaotatud kahe tüübi vahel: demand ja term hoiused. Demand hoiused on sellised, mille klient saab igal ajal tagasi nõuda, nagu näiteks käibe- või säästukontod. Term hoiused, nagu näiteks hoiuse sertifikaadid või kindla perioodi hoiused, on seotud konkreetse tähtajaga ning enneaegne väljavõtmine võib kaasa tuua trahvid.

Turvalisus Pankades

Hoiuste kaitsmiseks asutas Riik tagatisfondid. Tagatisfondid maksavad hoiustajatele kompensatsiooni, kui pank läheb pankrotti. Seega, kõigepealt veendu, et pank on tagatisfondi liige (hoius.ee on hea ressurss, et leida usaldusväärseid Eesti panku).

Teiseks, ole teadlik panga tervislikust seisukorrast. See hõlmab panga võimekust saada kasumit, hallata riske ja omada sobivalt kapitali. Rahvusvahelised reitinguagentuurid, nagu Moody’s, Standard & Poor’s, ja Fitch, annavad pangale reitingud, mis aitavad mõõta nende finantstugevust.

Kolmandaks, veendu, et pank omab head klienditeenindust ning on läbipaistev oma tegevustes. Hea klienditeenindus aitab lahendada kõik küsimused või probleemid, mis võivad tekkida; ja läbipaistvus tagab, et pank järgib kõiki eeskirju ja regulatsioone.

Nõuanded Hoiustajatele

Enne hoiuse loomist on hea võrrelda erinevaid pakkumisi erinevatelt pankadelt. Pakkumiste võrdlemine aitab leida parima intressimäära ning sobivate hoiuse tingimused. Tarbijad saavad vaadata pankade pakkumisi, kasutades erinevaid veebiplatvorme. Mainitud allikad nagu Delfi, Äripäev ja Postimees on kasulikud teabeallikad hoiuste ja laenude kohta.

Lõpp-viimaseks, kuigi finantsstabiilsus on tähtis, tasub siiski olla teadlik teatud riskidest. Pangad pakuvad hoiuste korral turvalisust, kuid finantsturgudel pole absoluutset garantiid. Seetõttu on oluline mitmekesistada, hajutades raha erinevatel kontodel või investeerides erinevatesse varadesse.

Kokkuvõtteks

Valida turvalist panka ja hoida oma vara kaitstuna pole keeruline, kui mõistetakse põhitõdesid. Olgu see siis usaldusväärse panga valimine, kaitse otsimine tagatisfondide näol või lihtsalt enda harimine oma võimaluste osas – kasutage neid näpunäiteid ja saate olla kindel, et olete hakanud hoolega valvama oma rahalisi vahendeid.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Aktsiad: mida aktsionär omab ja milliseid õigusi see annab

Judith Marshall

Välisaktsiatesse investeerimine algab sellest, et mõistad, mis aktsia tegelikult on. Selles loos selgitame aktsia olemust, aktsionäri õigusi ja aktsiate liike.

Mis on aktsia

Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näiteks kui sul on 10 aktsiat ja ettevõttel kokku 1000 aktsiat, on sul õigus 1%-le ettevõtte varast.

Aktsionäri õigused

Aktsionär võib osaleda üldkoosolekul, kus üks aktsia annab tavaliselt ühe hääle. Üldkoosolek valib nõukogu, mis kinnitab juhatuse, nii et aktsionär saab kaudselt juhtimises osaleda. Aktsionäril on õigus osale kasumist dividendidena ning osale varast, mis jääb alles ettevõtte lõpetamisel.

Lihtaktsia ja eelisaktsia

Lihtaktsia on tavaline hääleõigusega aktsia, mille omanik teenib hinnatõusust ja dividendidest. Lihtaktsiaid on palju rohkem, mistõttu on nende likviidsus suurem. Eelisaktsia annab tavaliselt vähe või üldse mitte hääleõigust, kuid eesõiguse dividendide ja lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Eelisaktsiatel on sageli fikseeritud dividendimäär, mistõttu meenutavad need võlakirja.

Kauplemine ja risk

Vabalt kaubeldavad aktsiad on noteeritud börsidel, mille nõuetele aktsia peab vastama nii noteerimisel kui ka hiljem. Kui ettevõte läheb pankrotti, ei pea aktsionär juurde maksma, kuid võib kaotada investeeritud raha. Likvideerimisel rahuldatakse esmalt võlausaldajad, siis eelisaktsiate ja lõpuks lihtaktsiate omanikud. Füüsiline isik maksab aktsiatulult tulumaksu seaduses sätestatud korras.

Kauplemine ja likvideerimine

Vabalt kaubeldavad aktsiad on noteeritud aktsiabörsidel. Börsil noteerimiseks peab aktsia vastama börsi nõuetele, mille täitmist kontrollitakse nii enne noteerimist kui ka jooksvalt. Börsil mittekaubeldavate aktsiate ostmiseks või müümiseks tuleb osapooled ise leida.

Füüsiline isik ei ole aktsiaid omades kohustatud midagi juurde maksma. Kui ettevõte läheb pankrotti, esitatakse nõuded ettevõttele ja aktsionär võib kaotada investeeritud raha. Ettevõtte likvideerimisel rahuldatakse esmalt kreeditoride nõuded ning alles seejärel jagatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel, kusjuures eelisaktsiate omanikud on lihtaktsiate omanikest eespool.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Investeerimisfondid: investeerimise ABC algajale; Võlakirjad: kuidas need toimivad ja millised liigid on olemas; Maksejõuetus ja pankrot: mida ettevõtja peab teadma.

Kasulik teada

Enne välisaktsiate ostmist võrdle maaklerite tasusid ja uuri, kuidas välisriigi dividende maksustatakse. Hajuta investeeringud ja ära pane kogu raha ühte ettevõttesse.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: Kuidas leida välismaiseid aktsiaid?, EV100 – kiirlaen, Delfi artikkel “Euribor: Mis see on ja kuidas see mõjutab teie finantse?”, Aripäev – 2023. aasta parimad laenupakkumised.

Oluline teave

See artikkel on üldise teabe eesmärgil ega ole investeerimis-, laenu- ega maksunõuanne. Finantsotsuseid tehes tutvu teenusepakkuja tingimustega, hinda oma riske ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda.

Allikad

Vilsandi rahvuspark: Baltimaade vanim kaitseala Lääne-Saaremaal

Judith Marshall

Lääne-Saaremaa kõige erilisem loodusala on Vilsandi rahvuspark. Ligi sada saart, hahkade kolooniad ja tuuline rannik teevad sellest paiga, kus saab tõeliselt rahu leida. Selles loos tutvustame rahvusparki ja selle ajalugu.

Saared ja meri

Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas. Kaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega, sealhulgas Vaika saared, ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht koos neis paiknevate saartega. Rahvuspargis on ligi sada saart ja koos merealaga hõlmab see 485,9 km², millest vesi moodustab 393,5 km². Vilsandi on kaitsealal ainus asustatud saar.

Linnuriik

Rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112. Kõige arvukam on hahk, keda pesitseb üle 4000 paari. Läbirändel peatuvad Vilsandi vetes tuhandelised valgepõsk-lagle ja kirjuhaha parved. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil.

Ajalugu

Kaitseala sai alguse Vaika looduskaitsealast. 21. septembril 1971 laiendati see 10 689 hektarini ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. 8. detsembril 1993 moodustati selle ja Harilaiu kaitseala baasil Vilsandi rahvuspark. 1996. aastal kinnitati kaitse-eeskiri ja piirid ning 1997. aastal sai rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk Ramsari ala staatuse.

Rahvuspargi ülesanded

Rahvuspark kaitseb rannikumere ökosüsteeme ja liike, tutvustab piirkonna bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, hoiab merekultuuripärandit ja muinsusobjekte ning aitab säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi.

Film ja maastik

Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi „Somnambuul“ tegevuspaik.

Ajalugu ja külastus

Vilsandi rahvuspargi eellugu ulatub Vaika looduskaitsealani. 21. septembril 1971 suurendati see 10 689 hektarini ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks, mis hõlmas sadakonda eriilmelist saart. 8. detsembril 1993 moodustati selle ja Harilaiu botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil Vilsandi rahvuspark.

1997. aastal sai rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk Ramsari ala staatuse ning sama aasta 6. detsembril avati külastuskeskus Loona mõisas. Harilaiu poolsaarel ei tohi Keskkonnaameti nõusolekuta mootorsõidukiga Harilaiu puhkekoha parklast kaugemale sõita. Mere sihtkaitsevööndis on kalapüük keelatud 15. aprillist 15. juulini ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahel 1. oktoobrist 30. novembrini. Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi “Somnambuul” võttepaik.

Loe ka

Samal teemal Laanesaare.ee lehel: Kihelkonna: kihelkond, alevik ja Lääne-Saaremaa ajalugu; Pärnu laht ja tuul: mida purjetaja peab teadma; Hoiused ja turvalised pangad.

Kasulik teada

Linnurahu ajal kehtivad saartel liikumispiirangud. Enne paadiga saartele minekut uuri Keskkonnaameti lehelt, millised alad on parasjagu avatud, ja hoia lindudest kaugust.

Allikad